Pealegi, tema surma sai nii kaua oodatud, et Peetrus tahtis aega raiskamata oma plaane ellu viia. Kõigepealt läks ta Ränireeki tallu, et omale naine võtta. Peetrusel polnud aega passida, talu läheb perenaiseta päris hukka ja usaldusväärseid inimesi ka nappis. Peetrus küsis Ränireekilt kaugelt karjudes kas tema tütar Kadri on nõus mehele tulema. ,,Kui ei, siis pole mõtet hobustki õue pöörata," ütles Peetrus Kuppelvaare. Kadri oli häbelik, ei julgenud silmigi tõsta, jäi isa kõrvale seisma, sõrmede vahel põlleäärt vedades. Ränireek tutvustas tütrele olukorda ja juba oligi nagu asi otsustatud- Peetrus haarast tüdrukult pihast kinni ja ratsutati õpetaja juurde. Nüüd oli Peedu talus perenaine- rõõmus, õnnelik, jooksis ja talitas väsimata, kuigi ei kuulnud mehelt ühtki lahket sõna. Peetrus Kuppelvaar oli vali, tal polnud vähematki õrnust, vaatles naist kui lihtsat tööriista, kiirustas ja hurjutas teda samuti kui teenijaid
Kui inimene suudab unenäod endale allutada, on see hea võimalus harjutada näiteks avalikkuse ees kõnelemist, astuda vastu oma hirmudele või teha “soojendust” ükskõik millisele eluolukorrale, mis sind hirmutada võib. Eriti tõhus on see neile, kes näevad pidevalt õudusunenägusid, sest siis on inimesel endal võimalus toimida nii, et uni hästi lõppeks. Une nägemiseks ei pea tingimata magama. Seda võib näha ka bussiga sõites või tööl, ilma et tuleks silmigi sulgeda. Ärkvel unelemist ei tasuks aga segi ajada unelemisega. Et näha und samal ajal kui töötad, aga olla siiski tegus ja tõhus, mõtle mõnele eriti elavale unenäole ja lase sel oma peas lahti hargneda. Lisaks aitab see ajul lõdvestuda ning loob parema sideme teadvuse ja alateadvuse vahel. 9 Kokkuvõte Unenäod on väga intrigeerivad nähtused ning puudutavad tõepoolest igat inimest.
Ja ta polnud eksinud, sest peagi kohakuti pilved hargnesid ja päikesejoad laskusid kiirtena maa poole. Seal, kus valgusvihk tihedam oli, sulandusid koitu seitse pastelset värvi vikerkaar laotas oma sametised tiivad ühest veeservast teiste, sukeldudes nii suure hooga, et suure kaare alla tekkis veel teine, palju kahvatum vikerkaar ja vastupidiste värvijärjestustega. Elisa raputas Printsi ärkvele ja näitas talle taevaimet. Jerome vaatas kaua, pilgutamata vahepeal silmigi kartes, et vikerkaar võib ära kaduda, kuid seda ei juhtunud ka poole tunni pärast mitte, kui nad lükkusid õhku ja lendasid tagasi terrassi poole, kiirustamata, nautides iga kirsiõit, mis nende teele jäi, ja iga sekundit, mil nende kehad kokku puutusid. Maabudes, muutis Halltiib olekut ja oleks peaaegu põrandale kukkunud, kui Prints teda kinni püüdnud poleks. Ta polnud harjunud kahe kandmisega nii pikal vahemaal, ent ta oli lennu edukalt sooritanud ja oli selle üle uhke.
"Vennaarm on varisenud!" skandeerisid nad kooris ja pöörasid talle üksmeelselt selja. Järgnevail päevil lendas Johnatan Merikajakas juba lindpriina, ent oma eraklusalaks valis ta KARIDEST veelgi kaugema koha. Ja nukrus näris teda mitte niivõrd üksildusest kui kahjutundest, et teised kajakad polnud uskunud vabalendude ainulaadset õndsust, millest nad kõik ühiselt oleksid võinud osa saada: nad lihtsalt keeldusid silmigi paotamast, et näha tõde. Iga päevaga avastas ta nüüd aina uut. Koges, et välkkiiret pikeed saab kasutada üpris rakenduslikult: see võimaldas tal küttida haruldasi ning väga maitsvaid kalu, -neid sõelus hulgi kolme sülla sügavusel ookeani pinnast; ta ei vajanud enam kalapaate ega üle parda heidetud jäätmeid. Muide, nüüd lubas ta lennul endal isegi uinuda; võtnud kursi risti vastu püsivat kaldatuult, tukkus ta purilennul hõljudes loojangust koiduni
piisab ühe ilusama naise ilmumisest, et kogu ilusate naiste seltskonna meeleolu rikkuda, eriti siis, kui nende hulgas ainult üks mees juhtub olema. Sellepärast võeti ka mustlanna vastu imeliku jahedusega. Nad mõõtsid teda ülevalt alla, vaatasid siis üksteisele otsa ja sellega oli kõik öeldud. Kõik oli sõnadetagi selge. Noor tütarlaps aga jäi ootama, et keegi teda kõne-taks, ja oli ise nii erutatud, et ei julgenud silmigi üles tõsta. Kapten katkestas esimesena vaikuse. «Tõepoolest,» ütles ta oma jultunud keigarliku tooniga, «kas pole veetlev tütarlaps! Mis te arvate selle kohta, armas nõoke?» See märkus, mida peenetundelisem mees vähemalt tasasema häälega oleks teinud, polnud selline, et see minema oleks peletanud naiste armukadeduse, mis neis mustlanna vastu oli virgunud. Fleur-de-Lys vastas kaptenile magusaks teeseldud põlgusega: «Pole viga.» Teised hakkasid sosistama.
» «Saksamaal on kõik pärisorjad -- sakslased,» ütles sepp. Kahju küll, et ta seda ütles, sest nüüd oli Krõõdal põhjus käes otsekohe tema kallale kippuda: «Katsu mul suurt Saksamaa tundjat! Tahad vist uhkustada, et sa mööda jumala maailma hulkumas oled käinud? Mis sa siis nüüd õige enesest arvad? Ah? Rumal ori sa oled ja selleks sa jääd. Armust on sind natuke vallali lastud -- nüüd tema suur ninamees! Vaat sulle! Oma silmigi ei 142 tohiks sa meie kui vabade inimeste poole üles tõsta!» «Kuule, ema, ilma sinuta oli meil siin üsna mõnus istuda,» ütles Priidu haigutades. «Vait!» kärgatas ema. «Sina-seisad alati tema eest, aga sellele sa ei mõtle, et ta sinu kurrvaim on. Ilma temata oleksid sina ammugi kõikide viisakate noorsandide sõber ja Maria peene antvärgi pruut. Mis ta siin varitseb? Mis sa meist tahad, sepp? Oled sa tõesti nii juhm, et sa Mariat omale loodad saada?»
,,Oled sa meie äris käinud? Kuidas sulle see seal leti taga meeldib? Tahad, ma teen su temaga tuttavaks? Teine kord löö silm peale ja ütle mulle. Kõik muu jäta minu mureks." Aga Indrekust ei saanud ärisse minejat ega silma peale lööjat, sest kuigi ta sisse astus, et midagi tühja-tähja osta, siis muutus ta kurk äkki imelikult kuumaks, nii et ta võis oma soovi avaldada ainult kähiseva häälega, mille tõttu tal nii häbi hakkas, et ta ei söandanud õieti silmigi tõsta, muust millestki rääkimata. Aga Metslang naeris tema üle ja rääkis nõnda: ,,Sa kujutad omale jumal teab mida ette, aga naises pole midagi iseäralikku, -- usu ometi, kui ma sulle ütlen, sest mina tean. Ainult rumalad teevad temast suure saladuse." Neid sõnu kuuldes tuli Indrekul meelde mingisugune luitunud kaart, millel imeline lõhn küljes, tuli meelde kirjutaja Maie, kes teda pimedas suudelnud, nii et tal silmis segaseks läks, tulid meelde
annaabi.ee 
