Seisevpüünised ja nende jadad peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja märgistatud. Märgistus peab võimaldama kohapeal püügivahendi omaniku kindlaks teha. Kõige massilisemaks rikkumiseks on ebaseaduslikud,ilma tähistuseta püügile seatud püügivahendid. 2009. aasta 2283st kalandusalasest rikkumisest, oli 1399 juhul tegemist selguseta kuuluvusega püügivahenditega. Enamasti on tegemist tähistamata hiina päritolu võrkudega, mis on sageli ka lubatust väiksema silmasuurusega. Ebaseaduslike püügivahendite omanikke ei õnnestu tavaliselt tuvastada ja võib arvata, et nende seas on nii kalureid kui igasuguse püügiõiguseta isikuid. Alamõõdulise kala püük ja must müük.kalavarusid ka tulevikus jätkuks, tuleb vältida alamõõdulise kala väljapüüki. Kaladel tuleb lasta suguküpseks saada ja vähemalt kord kudeda. Selleks on kalapüügil kehtestatud kalade alammõõdud (need on erinevates veekogudes erinevad), millest väiksemat kala püüda ei tohi.
Päevikut tuleb täita vastavalt juhendile ja peab olema püügil kaasas. 12. Kalapüüniste selektiivsus Kalapüüniste selektiivsemaks muutmise eesmärk on vähendada ja selle saavutamine. alamõõdulise kala kaaspüük ja suurendada ainult püügiobjekti tabamine. Kasutatakse mitmeid viise: Erineva silmasuurusega traalid ja võrkpüünised, Ankurdatud pühjanoodad, Erinoodad vastavalt püügiobjekti kätiumisele püügil (kreveti traalnoodad) Traalidel kasutatakse ka Bacoma selektiivaknaid. Kasutatud kirjandus: rannakalurematerjalid.ut.ee
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga Kaldanoodaga püütakse migreeruvaid kalakoondisi. Eestis näiteks säinast. Varem on veonoot Eestis kasutusel olnud jääalusel räimepüügil. Püügi põhimõte: Üks nooda tiib kinnitatakse jäigalt (kaldale, ankruga, jääle jne.). Teist tiiba pidi alustatkse nooda vedu, mis toimub ligilähedaselt ovaalset trajektoori pidi ja minnakse kuni kinnitaud veoköis on täies pikkuses vees
jääle; 5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 7) tõstevõrk horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 8) püüvõrk ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. 2 12.1. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga Kaldanoodaga püütakse migreeruvaid kalakoondisi. Eestis näiteks säinast. Varem on veonoot Eestis kasutusel olnud jääalusel räimepüügil. Püügi põhimõte: Üks nooda tiib kinnitatakse jäigalt (kaldale, ankruga, jääle jne.). Teist tiiba pidi alustatkse nooda vedu,
rakendatud kötest, nööridest või trossist karkassile ja millele mõjuvad mitmesugused jõud püügiprotsessi käigus. Nende jõudude toimel püünis deformeerub. Tavaliste insenerlike tarindite puhul tähendab deformeerumine reeglina konstruktsiooni purunemist, püüniste puhul see aga nii ei ole. Vastupidi, püünise deformeerumist arvestatakse püünise projekteerimisel eesmärgiga anda püünisele suurem püügivõime. Samas, kuna püünis on valmistatud erineva silmasuurusega ja niidijämedusega linast ja rakendatud samuti erineva jämedusega, teinekord ka erinevast materjalist karkassile, siis deformeeruvad püünise osad erinevalt ja seda tuleb püünise projekteerimisel ning püünise ehitamisel arvestada. Lisaks, eriti aktiivsete püünise puhul, tuleb tagada, et püünis oleks võimalikult väikese takistusega ja materjalikuluga. 4
Kus siis traalnooda pärale pannakse peale katte kott peene silmaga.. kaks korda suurem. Et ta ei läheks traalipära vastu. Teine paralleelsed traalimised. Püünis ühed ,laiused ühed ,laevad ühed. Sisse ja välja lastakse ühel ajal. Erinevus. Ühel peenesilmaline traalipära , teisel suure silmaline traalipära. Võib kasutada ka kahepäraga meetodit. Kahe traalnooda meetod. Laeva järel veetakse kahte traalnoota korraga. Ühel neist on uuritava silmasuurusega pära, teisel peenesilmaline. Meetodit kasutatakse siiski suht vähe, sest püütavad kalakogumid võivad olla üpris erinevad. Hajutatud kalakogumite püügil on tulemused adekvaatsemad. Kahe päraga traalnooda meetod Ühel traalnoodal on korraga kaks pära. Üks neist on uuritava, teine peenesilmaline. Puuduseks on, et traalnoodas tekkivate hüdrodünaamiliste ja optiliste väljade tõttu
*200 m - bentose biomass on 200 grammi m² kohta. * 0- 200 m - produktsioon 80% Järvedes sõltub produktsioon põhjaelustikust. Põhjaloomad 1) sette sees elavad loomad, kes on setetesse uuristanud käigud. Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine
annaabi.ee 
