pikkune, suurtel isenditel üle meetri. · Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. · Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. · Looduskaitse alla ei kuulu. · Ahven on aktiivsel toiduotsingul just hommiku ja õhtutundidel. Paraja soodsa tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib neid edukalt püüda päev läbi. Kursusetöö tulemused KOONDTABEL (Sorteeritud silmasuuruse järgi) A, mm/L, cm 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 32 2 6 9 5 1 3 2 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 44 0 0 0 0 3 12 30 40 27 18 5 2 1 1 0 1 0 0 0 0 50 0 0 0 0 0 5 6 31 47 21 9 5 2 0 0 0 0 1 0 0
püünisesse, st püünise omadus tabada just meile sobiva liigi ja sobiva suuruse ehk küpsusastmega kalu. Püügi selektiivsust mõjutab suuresti püügi läbiviimise aeg (öö/päev, aastaaeg) ja koht. Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise
8 KOKKUVÕTE Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.htm 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven 4. http://y.delfi.ee/norm/108861/5344505_IJgoNl.jpeg 5. A.Järviku materjal ; Loeng 2 ppt, slaid 4 10
Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1. The compos ition of annual catch of flounde r in e xpe rime nts in 1999-2001 according to me sh s ize piikuseline koosseis lestapüügil nakkevõrkudega, 650 sõltuvalt silmasuurusest A
Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille
Seisevvõrkudega võib püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kuid need võrgud kuluvad kiirelt ja nendega kalastamine kulub ära vaid seal, kus on rohkesti kalu(inglise keelne raamat). Ehitus: Seisevvõrk kujutab endast täisnurkset võrgulina , mis on rakendatud ülemise ja alumise selise ning küljeselise külge. Eri püügipiirkondades rakendatud võrgu pikkus võib olla 20-150 m
kasutatakse.Püügivõimsus potesiaalnevõimsus. Eeelnevalt oleme (õppeainetes "kalanduspoliitika ja õigus", "kalapüügitehnika") ilmselt saanud selgeks, et igasuguse kalapüügi puhul kehtivad mitmesugused püügipiirangud: ajalised, ruumilised jne. Paljude püüniste puhul on kehtestatud ka nn. tehnilisi meetmeid: püüniste asetustiheduse, silmasuuruse jne. limiteerimine. Kõik see mõjutab omakorda ka tegelikult rakendatud püügivõimsust. Piirangud võivad pealegi olla aastati erinevad. Püügivõimsuse arvutamise üheks sisendiks on ajaühik. Kui räägime näiteks aastast, siis ei ole õige arvutuste tegemisel eeldada, et laevad võiksid püüda 365 päeva aastas. On selge, et kõik laevad peavad teatud aja kulutama jooksvaks remondiks ja hoolduseks. Rääkimata klassitaastusremondist. Lisaks on ülevaatused ja muud tehnilised toimingud
annaabi.ee 
