püünisesse, st püünise omadus tabada just meile sobiva liigi ja sobiva suuruse ehk küpsusastmega kalu. Püügi selektiivsust mõjutab suuresti püügi läbiviimise aeg (öö/päev, aastaaeg) ja koht. Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja selektiivsuse seost iseloomustab varem kirjeldatud valem a = K1 • Lk Mõrrapüügi selektiivsuse määrab peamiselt püünise ehitamisel kasutatud noodalina silmasuurus.Püünise
50 14,4 15,2 16 60 16,6 17,7 19,3 80 23 24 25,8 Kokkuvõte · Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm , kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt ja kõveras ei tulnud välja. · Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. · Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin xteljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
25 % alamõõdulist kala saaki. Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm , kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt ja graafikud ei tulnud välja. 8 KOKKUVÕTE Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.htm 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm 3. http://et.wikipedia
2 I 2 I 3 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 3 I 3 I 3 I 2 I 2 I 2 I 3 I 2 I 2 I 3 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 3 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 3 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I Muuga lahe seire, 2009, ahven AA KUU PÄEV Silmasuurus TL ÜMARDUS LIIK TL SUGU 2009 5 31 25 19 AHV 191 0 2009 5 31 22 18 AHV 181 0 2009 5 31 25 20 AHV 197 0 2009 5 31 30 20 AHV 198 0
Selleks, et seisevnoot püsiks püügil võimalikult muutumatul kujul (et säiliks normaalne püügivõima) on vaja, et püünise ankrud peaks ja ankruotsad ei katkeks. Takistus arvutatakse püünise osade kaupa. Juhtaia puhul võetakse tavaliselt juhtum, kus juhtaed on risti vee liikumisega (hoovusega), sest siis on takistus suurim. R ja 90 = 180 d/0.5A S v², kg (11.1) Kus d noodalina niidi diameeter, mm; A noodalina silmasuurus, mm; S noodalina pindala, m² ja v vee liikumise kiirus m/s. 180 on nn. muutumatu takistuskoefitsient. Kui juhtaed on hoovusega risti, siis kariaia tiivad on sellega mingi nurga all. Samuti ka kariaia küljed. Hoovvusega mingi nurga all oleva noodalina takistus arvutatakse valemiga 11.2: R = R0 + (R 90 - R0) /90, kg (11.2), Kus: R0 = 1.8 S v², kg (11.3)
obstacles and hold to the same distance from the bottom at the same time of day. If you can locate key valleys and passages for fish movements, know the time and state of the tide at which the fish move, and use the currents to place your net exactly where you want it - you'll 37 catch more. Marimsys Charts 38 Nakkepüüniste tehniliste parameetrite valik Nakkepüüniseid iseloomusatavateks peamisteks tehnilisteks parameetriteks on: võrgulina silmasuurus, võrgulina niidi ja selisteks kastatavate nööride diameeter , niidi ja nööride mehaanilsed omadused, võrgulina rakenduskoefitsient ja taglastuselementide (ujukid, ankrud, lipp jne) tehnilsed näitajad. Võrgulina optimaalset silmasuurust A mingi püügiobjekti püügil võib leida valemiga: A = kp * Lp, mm (9.1) Kus: kp kala kehakuju arvestav koefitsient ja Lp püütava kalaliigi keskmine isendipikkus,mm
20 tiib Lampara net General description: The lampara net is a surrounding net, shaped like a dust pan or a spoon (the leadline is much shorter than the floatline) with two lateral wings and a central bunt with small meshes to retain the catch Ajalooliselt vanim seinnoot, kuid kasutusel ka tänapäeal Vahemerel, USA- s jne. Pära asub nooda keskel, kuhu koguneb ka kala. Silmasuurus päras on väiksem, kui muudes osades, sest tuleb vältida kala nakkumist. Alumine selis on märgatavalt lühem ülemisest 21 Seinnoodad 22 Seiner Ülemine selis Sõudepaat Ujukid Kokkuveots Haarad Veorõngad
6 Sel juhul mõjub kalade erinev ruumiline jaotus veelgi rohkem. Saab siiski kasutada juhtudel, kui kala on horisontaaltasapinnale projekteeritult jaotunud suhteliselt ühtlaselt küllalt laialdasel merealal. Vajalik traalida täpselt paralleelsetel kurssidel, traalnoodad ise peavad olema ühesugused, v.a. silmasuurus päras. Traalimise aeg peks olema suhteliselt pikk. Saagid tuleb statistiliselt töödelda ja vaadata, kas suuremate isendite osas on saagid statistiliselt homogeensed. 17.Kalapüüniste selektiivsus vs kalavaru jätkusuutlik kasutamine ,seletktiivsuse tõstmise efektiivsus jätkusuutliku kalapüügi tagamisel sõltuvalt püügiobjektist (Loengud 2 ja 3) Instituudis uuriti silmasuurust 20 a. Enamvähem leiti õige suurus
annaabi.ee 
