mükobakteriaalne infektsioon, silma seenhaigused, ravimata ägedad mädased infektsioonid, täpsustamata diagnoosiga silmade punetus, amööbne infektsioon. Ravim on vastunäidustatud ka ülitundlikkuse korral toimeaine või mis tahes abiaine ja teiste kortikosteroidide suhtes. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Pikaajaline ravi kortikosteroididega võib põhjustada seenhaigust Kui seda ravimit kasutatakse 10 päeva või kauem, tuleb mõõta silmasisest rõhku. Rasedus: Lotemax’i ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Imetamine: Rinnaga toitvatele Sagedased kõrvaltoimed Silma kahjustused: - Sarvkesta defekt - Eritis silmast - Ebamugavustunne silmas - Silmade kuivus - Pisaravool - Võõrkeha tunne silmas ja silma kihelemine. Kasutatud kirjandus Ravimiamet. http://koodikeskus.ravimiamet.ee /Data/SPC/SPC_1185195.pdf (14.01.2017) Aitäh!
Hiljem veritsus, mis moodustab silma justkui kardina. Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või isegi pimedus. (Jugaste 1994) Diagnoosimine Nägemisteravuse uurimine - spetsiaalsete tabelite abil. Oftalmoskoopia - meetod, mille abil uuritakse silma sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab. Tonomeetria - meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk. Kui seda õigeaegselt ei diagnoosita, võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus. (Jugaste 1994) Ravi Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigeaegselt, saab haiguse arengut peatada laserraviga. Laserkiir fokusseeritakse kahjustatud reetinale, et vähendada veresoonte lekkimist ja hävitada uued, ebatäiuslikud veresooned. Ravi toimub tavaliselt polikliinikus ja on sageli korduv.
läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike
tagasihoidlikule leiule eeldada, et haigus progresseerub kuni täieliku pimedaksjäämiseni. Sellist haiguse kulu ennustamist nimetatakse prognoosiks. On oluline, et loomaarstiga selgitataks välja kae prognoos, et loomaomanik teaks, mis teda ja tema looma ootab. Mõned kae vormid on progresseeruvad, teised mitte. See sõltub nii tõust, aga ka sellest, kus kae silmas paikneb.Kae ravi on vajalik mitmel põhjusel. Mõned kae vormid põhjustavad silmasisest põletikku. Põletik tekitab kihelust, pisaravoolu, silmavalge punetamist, mõnel juhul valgustundlikkust. Silmasisene põletik võib silma kahjustada, mõnel juhul võib tekkida glaukoom või võrkkesta irdumine, eriti kui korralikult ei ravita. Teine ravi põhjus on pimedaksjäämise vältimine. Kirurgilist meetodit kae eemaldamiseks kutsutakse fakoemulsifikatsiooniks. Silma sisse viiakse instrument, mis toodab ultraheli. Ultraheliga lagundatakse kae koed ning imetakse silmast välja
ning kannatab hapnikupuuduse all. Selline silmakahjustus kujuneb aeglaselt ning põhjustab nägemise nõrgenemist. Alguses väikesed veresooned silma võrkkestas paksenevad ning lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse. Raskematel juhtudel hakkavad kasvama uued veresooned, mis on samuti õrnad ning kergesti lõhkevad, mille tagajärjel tekivad verejooksud. Ajapikku see nõrgendab nägemist ja inimene võib pimedaks jääda. Uute veresoonte kasvamine tõstab ka silmasisest rõhku, mis suurendab omakorda glaukoomi (silmanärvi kahjustus, mille tagajärjel jääb inimene pimedaks) teket. (Brewer 2009: 20). See on retinopaatia raskeim vorm, mida nimetatakse proliferatiivseks retinopaatiaks. Uurimuste järgi esineb seda umbes neljandikul I tüüpi diabeetikutest, kelle haigus on 6 kestnud üle 20 aasta. II tüüpi diabeetikutest esineb see ainult mõnel protsendil. (Ilanne- Parikka jt 2000: 278).
silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust
2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust
Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata
annaabi.ee 
