Seda süsteemi läbib kujutis. Pupill pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed)
· Tekst liigendatud · Tekst ei moodusta 100% õpiku leheküljest, mis meelitab rohkem lugema · Mõisted arusaadavalt lahti seletatud; negatiivne, et mõisted alles peatüki lõpus · Faktid igapäeva elust aitavad õpitut paremini meelde jätta nt: "Pidevatel arvutikasutajatel on täheldatud häireid pisaravedeliku moodustamises. Põhjus on selles, et arvutiga töötav inimene pilgutab silmi vähem kui tavaliselt, mistõttu on häiritud pisaravedeliku laialiuhtumine silmamunal" ja "Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada · Erinevate asjade võrdlus tabeli näol 4. Motiveeriv esitluslaad · Rõõmsad värvid, naljakad pildid · Mõned tagasivaated minevikku (nt: "1940. a avastas K. Landsteiner koos A. S. Wieneriga nn reesusfaktori, s.o lisaks eelpool kirjeldatud valkudele
Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea),
Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed - ja ninapoolse nurga läheduses kummalgi laul pisarapunkt. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, pool kurd. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. 33. Kõrv
Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea),
Siit kulgevad edasi pisarakanalikesed, mis avanevad pisarakotti. Pisarakoti alumisest osast saab alguse ninapisarakanal, mis avaneb alumisse ninakäiku. Silmapilu ninapoolne nurk on ümardunud ja moodustab pisarajärve, kuhu voolavad kokku pisarad. Pisarajärve läheduses, kummagi lau vabal serval, paiknev väike kooniline kõrgendik ja selle tipul tilluke ava, nn. pisaratäpp. S i l m a m u n a on kerakujuline, tema läbimõõt on keskmiselt 24 mm. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopas, ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust. http://www.phys.ufl.edu/~avery/course/3400/vision/eye_mammal.
2) Ilma äärmise vajaduseta ei tohi kannatanu asendit muuta. Vajadusel võib anda traumaasendi nn ühe tüki printsiibil pea, õlad ja vaagen liiguvad ühes tasapinnas. Kutsuda hädaabi telefoninumbrilt 112 kannatanu haiglasse transportimiseks. SILMAVIGASTUSED 1. Põhjused 1) Otsene löök silma pihta. 2 )Silmamuna lõikehaav. 3) Võõrkeha silmas 4) Kemikaalide sattumine silma. 2. Tegutsemisjuhised: Kui kahjustus kemikaalidega loputa silma voolava vee all abi saabumiseni. Kui silmamunal lõikehaav või vigastus ära puutu, ärrita ega seo seda. Kui võõrkeha on silmas ära tõmba seda välja. 14 Pane kannatanu lamama, rahusta teda. PÕLETUSED 1 . Põletus on kuumuse toimel tekkinud kahjustus. Põletusi põhjustavad tuleleek, aur, kuum vedelik või ese, söövitavad kemikaalid. Põletushaavu põhjustab ka elektrivool, mis muutub kudedesse tungides soojuseks
annaabi.ee 
