mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku. Neil oli käsk maja läbi otsida, kuna keegi naaber oli öösel karjatust kuulnud. Mees näitaski ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks,
Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku. Neil oli käsk maja läbi otsida, kuna keegi naaber oli öösel karjatust kuulnud. Mees näitaski ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks, kahvatumaks, hakkas vabamalt rääkima ja lõpuks soovis, et politseinikud oleks juba läinud.
Noore inimese võitlus iseenda ja maailmaga Kui noored on sirgumas täiskasvanukas, tuleb ette palju komplikatsioone ja põrkumisi. Puberteedieas on raske kohaneda täiskasvanute julma maailmaga, kus tuleb leppida pideva silmakirjalikkusega ning tobedate viisakustega. Eriti veel kui ümberringi on rikkad ärahellitatud võsukesed. J. D Salingeri romaan ,,Kuristik rukkis'' on lugu poisist, kes on kahe jalaga maapeal ja mõistab klassisdevahelist uhkustamist, pidades seda naeruväärseks ning omamoodi kurvaks. Holden Caulfield oli pärit üsnagi jõukast perest ning käis internaatkoolis, kus õppisid ainult kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei
Holden on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel , näiteks alkoholi tellimisel vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Täiskasvanud inimsesed on Holdeni arvates tihedalt seotud võltslikkuse ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunneb Holden end üksikuna ja ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see näib talle võlts ja kale.
Olla või mitte olla see pole üldse küsimus Olla või mitte olla selles on küsimus või hoopiski selles pole üldse küsimus? On kahte sorti inimesi, ühed on need, kes mõtlevad oma tegude üle, mõtlevad selle üle, mida teised neist arvavad ja räägivad, nad käituvad teiste arvamuse põhjal, et endast head muljet jätta, samas üritades jääda enesekindlaks, mis enamikul juhtudel võrdub silmakirjalikkusega. Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles
selle valmimist. 19. sajandi kolmekümnendatel- neljakümnendatel aastatel jõudis Briti maailmariigi ajaloos kätte kõige vägevam ja tagantjärele kõige enam põlastatud periood, nn viktooria-ajastu. Kirjanduses on see periood üks niisuguseid, millesse järeltulevad põlved on suhtunud ühtaegu suure imetluse, samas ka suure kibedusega. Ajastu vaimses atmosfääris segunes ettevaatlik, sünnis tagasihoidlikkus õela silmakirjalikkusega ja kaine, aktiivne optimism võltsi reformaatlusega sageli nii keerulisel viisil, et nende vahel on siiani raske täiesti selget vahet teha. Emily Jane ja Charlotte Brontë, Dickens, Thackeray, George Eliot (Mary Evans) moodustavad kirjandusliku põlvkonna, jõulise uue laine, kes kogu inglise 19. sajandi kirjandusele täiesti uue ilme andis. Nad pöörasid kirjandusžanride hierarhia pea peale, tõrjusid luule ja draama pikkadeks aegadeks
olete registreerinud ja ennast kirja pannud ning kas teile on aeg kindlaks määratud); 5) bürokraadid töötavad infosulus (kõrgemal asuvad ametnikud ei jaga tavaliselt kogu informatsiooni madalamal tasemel töötavate ametnikega tagab võimaluse kõrgematel ametnikel manipuleerida madalama taseme ametnikega); 6) töötajad on üksteise suhtes konkurendid, mis loob negatiivse atmosfääri. Vaenulikkust varjatakse silmakirjalikkusega (üksteisele näost näkku räägitakse ainult ilusaid asju, selja taga aga halvustatakse, klatsitakse); 7) informatsiooni puudust asendavad kuulujutud; 8) bürokraadi maailma nägemine on nn. tunneli nägemine (tunnel on ümmargune toru, milles me asume, maailm on ka väljaspool seda toru. Bürokraat on aga inimene, kes näeb maailma üksnes tunneli sees, mitte aga väljaspool seda inimene on omas mullis, käitumine seetõttu pole ratsionaalne ja põhjendamatu);
külmas NYs, ta tunneb kohutavat üksindust. müts nagu on pesapallis Holden ei pea end enam lapseks ning seetõttu valetab end püüdjatel. igal võimalusel vanemaks. Ta mõtleb endale välja mitmeid identiteete. Suured inimesed on tema arvates seotud võltsi ja silmakirjalikkusega. Ta pidas igasuguseid reegleid võltsiks (seetõttu ka koolist väljaviskamine). Holden keeldub ühiskonda sobitumast. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ning kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Camus ,,Katk" Linnas hakkavad ringi käima suur hulk rotte, mis on katku Katk sümboliseerib sõda,
Mõned õpilased tunnevad, et kolmapäeva õhtuks on nad juba "kustunud." Kas see on tõepoolest probleem, mis siililegi selge? Kas tõesti kõik päevalehed ja pedagoogilised väljaanded käsitlevad neid probleeme üleliia sagedasti, ja tüdimuseni? Kui keegi tegevõpetajatest ei märka või ei taha märgata ja kui mõni pressiväljaanne on seisukohal, et taas on tegemist kibestunud inimese veel kibedama ja sapisema jutuga, siis oleks tegemist küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata
läbi pool-meditsiinilise probleemi (tuletagem meelde, et tõeline probleem, mis USA-d tollal vapustas, oli Vietnami sõda ja selle vastu töötavad noored, mitte see, et need noored sageli kanepit suitsetasid...). Ühesõnaga võimudel oli hea deklareerida, et riigi peamine vaenlane on narkootikumid. Hakati rangelt karistama ka väikeste koguste kanepi eest on teada juhtumeid, kus inimesed said 40-aastaseid otsuseid. Samas Vietnami kontekstis püsides oli tegemist selge silmakirjalikkusega: USA eriteenistused nimelt toetasid Indo-Hiina narkoparuneid, et saada tuge sealsete kommunistide vastu. Suuresti on nö Kuldne Kolmnurk arenenud tänu USA Vietnami kampaania käigus tehtud otsustele. Kõige sellise hüsteeria käigus muutus ka arstkond üha enam riigisõbralikumaks. Nimelt küüniline küll avastati, et on võimalik raha ikka välja teenida. Seekord enam mitte narkootilisi aineid müües, vaid riigile ja eraisikutele narkoloogia-alast
Kuulmatult suured olid need vere- ja maksuohvrid, milliseid neilt nõuti ja siiski igaüks, kes ei olnud mitte täiesti pime, pidi nägema, et kõik see oli ilmaasjata. Et meile oli see eriti valus, tulenes sellest, et kogu see süsteem moraalselt peitis end oma Saksamaaga sõlmitud liidusuhete taha. Sellega nagu sanktsioneeriti vana Habsburgide monarhia aeglast Saksa asja juurutamispoliitikat. Ja tuli välja isegi nii, et seda sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt. Tõelise habsburgiliku silmakirjalikkusega loodi kõikjal mulje, nagu jääks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist dünastia vastu, mis kutsus meis esile otsese rahulolematuse ja põlguse. Ainult et Saksa impeeriumis endas need, kes pidasid end ainsateks "kutsututeks", ei märganud seda kõike. Nagu pimedusega löödult toetasid nad liitu laibaga ja kuulutasid laiba lagunemise tundemärgid "uue elu koidikuks".
Aga minge nüüd oma klassi; pärast tunda ma vaatan, mis teiega teha." Viimaste sõnadega pistis ta veel paar rahatükki Indrekule pihku, aga need olid veel ilgemad kui eelmised. Kui Indrek ukse juba avas, hüüdis direktor talle järele: ,,Kas te saate nüüd aru, et härra Maurusel on õigus?" ,,Saan," vastas Indrek läbi hammaste ja see sõna oli tal raskem hääldada kui kõik teised sõnad, mis tänini tema suust läbi käinud. Ta tundis end äkki sedavõrt piiratuna vale, pettuse ja silmakirjalikkusega, et tal hakkas otseteed kehaliselt valus. Paigas, kus harilikult üksi ollakse ja kuhu ainult naised armastavad paarikaupa astuda, mässis ta saadud raha paberisse ja tahtis ta siis läbi augu alla visata. Aga äkki tuli tal uus mõte ja ta pistis raha tasku. Klassis oli Lible mesilasena Indreku ümber ja aina tundis ta selle vastu huvi, mis tema ja Tigapuu vahel sündinud. ,,Las teised jutustavad, miks siis just mina," ütles Indrek. ,,Teised ei tea ju," vastas Lible lihtsalt.
annaabi.ee 
