retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte
liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7. Näonärv segatüüpi; sensoorne osa: puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus, süva- ja maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult,
võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on
Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm Silmamuna ehitus kestad ja sisu. Silmakestad: fibroos-, soon-, võrkkest. Fibrooskesta 1/6 sarvkest, 5/6 skleera Soonkestal vikerkest (iris) annab värvi (sõltub pigmendi hulgast), pupill keskel ripskeha paikneb ripslihas pärissoonkest veresooned(võrkkesta epiteeli toidetamiseks) Võrkkest pigmendiepiteel- (melaniiniga) valgus neeldu, ei teki peegeldust sensorirakud kepikesed (perifeerias), kolvikesed (koondunud
aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c)
Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli
mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teidpidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Inimene tajub valgusena 400...750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: · Sarvkest · Eeskamber · Lääts · Klaaskeha Lisaks nimetatud valgustmurduvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest e cornea ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera e sclera. Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast.
annaabi.ee 
