ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest. Palju on teada selliseid puid, mille otsa linte ja riideid seoti, kui haiguse puhul abi taheti. Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul. Allikaveed aitasid eriti silmahaiguste puhu, paljud allikad kannavadki selle järgi silmaallika nime. Allikavesi olevat haiguse vastu aidanud vaid siis, kui veele ohverdati enne hõbesõle küljest kraabitud hõbevalget Allikate juurest viidi ravivett ka kauge maa taha kaasa. Ohvripaigaks on tihti olnud ka kivid. Ohvrikividel on sageli lohukesi, kuhu ohvriloomade veri püsima jäi. Kivile asetati toitu või raha või põletati ohvriloomi. Üldiselt olid eestlased ebausklikud: kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge
Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme
Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti. Maagia-põhines arusaamisel, et asjade, nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.-silmaallika vesi pidi parandama nägemise mõne teise oma nahahaigusi , kolmandast võetud kõrvasid. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. ( hõberaha, või hõbeehteid, vaesemal aitas vaid hõbevalge kaapimisest).
Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme
ettevõtmine pidi õnnestuma o Vasaku poole peale langemise korral pidi see ennustama halba ning märkima seda, et jumalad ei poolda tegevust. · Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahel seosed, mida on võimalik mõjutada. · Tähtsal kohal oli ka ravimaagia o Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne. · Allikaile tuli vee eest ka ohverdada o Annetati hõberaha või hõbeehe. o Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest o Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande. RISTIUSU MÕJUD · Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud tundmatu ka ristiusk. · Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk.
kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtinud lärmata. Hiis - eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval võrdub hiis peamiselt püha puudesaluga. Maagia - Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme.
paremate toitudega. Sel ajal ei tohtind lärmitseda. Hiis- on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimuda, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. *Maagia- Põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing,
annaabi.ee 
