Lõpuks siiski võeti keeleseadus vastu. Jälle Lohusalus Ajutise kollektiivi tööjuht oli Edgar Savisaar. Põgusalt vaieldi IME koondkontsepktsiooni ettepanekute üle. Üheteistkümnes istungjärk Istungiärgu eel olid meeled elevil. Istungijärgul tuli paika panna Eesti isemajandamise programm. Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel.
tollane ,,Teater. Muusika. Kino." peatoimetaja ja aktiivne kodanik. Rahvamassid oli võtnud tuld, pärast miitinguid või kontserte koguneti lauluväljakule ning lauldi seal varaste hommikutundideni. Mihkel Tiks on öölaulupidusid kirjeldanud nõnda: ,,Kik olid elevil, üksteise vastu heasoovlikud ja viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest. Ei toimunud ainsatki korrarikkumist, kui mitte arvestada EKP KK esimese sekretäri Sillari mahaplaksutamist. Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaaknesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass ,,Räägi Moskvas sedasama!". Tundus, justkui oleks Gorbatsov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile
Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti samasugused nagu varem oli olnud. Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga korralikke kaevamisi, kuid kindlasti mitte igalpool. Enn-Arno Sillari EKP Tartu Linnakomitee I sekretär 1984-86 EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär 1986-89 EKP KK esimene sekretär 1990-91 NLKP KK Poliitbüroo liige 1990-91 Linnaarheoloogia 1990. aastatel Alguses esialgu jätkus päris kenasti, hakkasid toimuma linnaarheoloogide rahvusvahelised üritused, konverentsid ja igalpool anti välja publikatsioone. Keskaegsete linnade kujunemine ja linnaplaanid Lääne- ja Lõuna-Euroopa
saatuslikuks sai perestroika, mis tagandas talt võimult, sest ta oli Breznevi aegne juht. Vaino ja Väljas- Vaino Väljas tehti eemaldada parteist, sest tal olid sidemed Karl Vainoga. Asendus tööks valiti talle diplomaatiline töö. Vaino Väljas saadeti NSVL saadikuks Ladina-Ameerikasse. Diplomaadina tuli väga hästi toime. Vaino tagandamine 1988- Tagandamist valmistati ette väga pikalt, sellesse kaasatud olid kõik tähtsad võtmefiguurid ENSVs. Kõige olulisem niidi tõmbaja oli E. A. Sillari, keda kremlis esialgu ise arvati olevat sobiv kandidaat partei juhikohale ENSVs aga ta ei soovinud ning nii tuli võimule Vaino Väljas. Võitlus "kodanliku natsionalismiga": NSV liidule kõige suurem oht oli okupatsiooni eelne Eesti Vabariik. Kui kedagi süüdistati kodanliku natsionalismis siis võeti ametist maha ning ta kadus avalikust sfäärist ära. 1944- "Suure võitluse" algus, 30. oktoober, mil Moskvas võeti vastu üleliidulise
Vaino hakkas usinalt teostama poliitikat, mida talt oodati. Kui Käbin proovis arvestada ka Eesti oludega, siis Vaino jaoks prioriteetsed Moskva korraldused. 2. sekretär: 1982-1985 – A. Kudrjavtsev; 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: R. Ristlaan (partei ideoloogiasekretär), B. Saul (ENSV valitsusjuht), A. Rüütel - V. Väljas – 1988-1990. 2. sekretär: 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: I Toome, M. Titma, A. Rüütel, E. –A. Sillari Vastuseisud 1944-1978: Karotamm – Käbin: +Käbin Käbin – Vader: +Käbin Käbin – Vaino: +Vaino Vaino – Väljas: +Vaino Vaino tagandamine 1988. aastal Võitlus “kodanliku natsionalismiga”. 1944 – „Suure võitluse“ algus peale punaarmee sisse tungimist (30.okt 1944 dokument kui ENSV sovetiseerimiskava, keskseks märksõnaks kodanlik natsionalism)
tahe taastada Eesti Vabariik; alaliselt tegutsevaks organiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee (esimees T. Kelam). ENSV ÜN-i XII koosseisu valimistel said võidu iseseisvust pooldavad 18. märts demokraatlikud jõud. EKP XX kongress, partei lõhenemine, otsus luua iseseisev EKP, oma programmi 23.–25. märts vastuvõtmine (liider Enn-Arno Sillari). 26. märts NLKP platvormile jäänud parteiliikmed moodustasid oma juhtorganid. 29. märts Arnold Rüütel valiti ENSV ÜN-i esimeheks. ENSV ÜN tunnistas otsuses „Eesti riiklikust staatusest” NSV Liidu riigivõimu okupeeritud Eestis ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ja kuulutas, et 30. märts algab Eesti Vabariigi taastamine (üleminekuaeg lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike
Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll ametis, aga tal ei olnud sellist rolli nagu varem. Väljas hakkas oma tegemisi kooskõlastama eelkõige Toome, Titma, Arnold Rüütli ja Enn-Arno Sillariga - oluline ta seetõttu, et ta oli Vaino Väljase tagasitoomise taga, tema sidemed KK aparaadis olid päris head. Just Sillari oli see, kes Moskvas pinda sondeerimas käis ja Moskvas saadi aru, et Karl Vaino valitsemine ei ole perestroikaga kaasa läinud. Esialgu pakuti kohta Sillarile endale, kes sellest keelduse ja siis tuligi päevakorrale Vaino Väljase tagasitoomine. Karl Vainole oli see muidugi üsna alandav protseduur, sest tema eesvedamisel oli Vaino Väljas varem välismaale pagendatud. Põhilised vastasseisud 1944-1978 · Karotamm vs Käbin - kõige olulisem, kulmineerus 1950
annaabi.ee 
