mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega. Väljalaskegaaside temperatuur Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4" silindripeast heitgaaside kollektori suunas. EGT muutus võib olla üks mootori vealeidmise meetoditest, kuid eelkõige on see parameeter siiski küttesegu moodustamise kvaliteedi hindamiseks. Samas tuleb võtta teadmiseks ka asjaolu, et ülelaadimisega mootorite silindripea töötemperatuur on kõrgem (ca 50oC), kui imimootoritel . See on põhjustatud sissesuunatava õhu temperatuuri tõusust turbokompressori/õhulaaduri poolt. Turbokompressormootoritel mõõdetakse ka laadimisrõhku . Laadimisrõhu suurust üldjuhul ei limiteerita. EGT seadmete komplekti kuulub näitur, signaalijuhe ja andur. Nimetatud seadmete komplekt genereerib ise elektripinge. Nagu CHT nii ka EGT mõõtmist saab vajadusel tellida silindrite kaupa. Sellisel juhul omab anduri
pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor
aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1. kolvide kompressioonrõngaste seisukorrast 2. klappidr tihedusest 3. Põlemiskambrite mahust Kompresioonirõngaste tihedust saab muuta ainult rõngaste vahetamise teel, Klappe saab „tihendada“ klappide sooveldamisega, ning põlemiskambri mahtu saab muuta kas: silindripea aluse tihendi paksuse muutmisega, või kepsutalla aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist indikaatorit või maksimeetrit. Pz võib üksikutel silindritel aritmeetilisest keskmisest erineda ± 3,5%. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Silindrite Pz oleneb: 1
Märg varrukad on ette nähtud taluma koormusi loodud põletamine survet. The sleeves are in direct contact with engine coolant. A rubber or copper O-ring (yellow circle) is used at the bottom flange to prevent coolant from leaking into the crankcase. Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines
Kolvipõhjad võivad konstruktsiooniliselt olla: ● nõgu ● kaksiknõgus ● sfääriliselt nõgus Kolvipõhja sisesed põlemiskambrid on MAN diiselmootoritel Silindrikaane sisesed põlemiskambrid konstruktsioonilt võivad olla: ● tasapinnaline ● kumer Silindrikaane ja kolvipeas olev põlemiskamber: ● nõgus kolvipea + nõgus silindri kaas ● kolb nõgus + sfääriliselt nõgus silindripea ● mõlemad sfääriliselt nõgusad ● kolb sfääriliselt nõgus + silindripea kooniliselt nõgus Jaotatud põlemiskambrid. Kuna kiirekäigulistel SPM tsükklisse pritsitav kütuse hulk on väga väike (eriti tühikäigul) ja see tõttu peab kütuse pihustus olema väga kvaliteetne ning see tagatakse väga väikese läbimõõduga pihusti avadega (0,1 või 0,05 mm), aga sellised peened pihustiavad ummistuvad kergesti ja praktiliselt pole selliseid
moodustavad mootori töötsükli. Olenevalt sellest, mitme kolvikäigu vältel töötsükkel toimub, liigitatakse mootoreid nelja- ja kahetaktilisteks. Saagidel niisiis valdavalt kahetaktilised mootorid. Väntvõlli pöörlemissagedus antakse pööretena minutis ja see arv olenevalt mootori margist on vahemikus 5000 – 15 000. Kolvi asendist silindris sõltub selle vaba ruumala. Ruumi, mis ülemises surnud seisus jääb kolvipõhja ja silindripea vahele, nimetatakse põlemis- ehk survekambriks ja selle mahtu põlemiskambri mahuks. Ruumi, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust liikude alumisse surnud seisu, nimetatakse silindri töömahuks. Silindri üldmahuks nimetatakse põlemiskambri mahu ja töömahu summat. Kuupsentimeetrites mõõdetav töömaht on mootorsaemootoritel 30-100 cm3 ja enam. Gaasi kokkusurutusmäära silindris enne süütehetke iseloomustatakse surveastmega.
seda, mis juba niigi hästi töötab? võimsust. Kuni konkurendid püüavad heitgaaside kogust vähendada 3 4-klapiline silindripea tagab suurepärase õhuvoo, keerukate kahe-vedelikuga süsteemidega, hoiab John Deere 4 mille tulemusel on madalatel mootoripööretel suurem asjad lihtsana, valmistudes tulevikuks ja pooldades ühe- pöördemoment ja parem reaktsioon muutuvatele
3) BMLC- Kest- toru jahuti LT ( Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW) 4) LOC- Õlijahuti (Gea/MAK 392 kW) 5) CH2- Ülelaadimis õhujahuti 6) hp- Hydr. Pitch propeller (MAK/KaMeWa 4 kW) 7) rg- Lob. Oil cooler Red. Gear (MAK/Reintjes 70 kW) 8) EXP- Paisupakk 9) TCV- Termoregulaator 2.3.3.2 Kõrgtemperatuuri kontuur Kõrgtempeeratuurilisse jahutus kontuuri peamasina peal olev teine ripp- pump suunab vett kahte kanalisse, mis lähevad silindriplokki jahutamiseks. Silindriplokkist suunatakse vett silindripea jahutamiseks. Silindripeadega paraleelselt jahutab vesi ka ülelaadimis õhujahutisse. Pärast silindripead suunatakse vesi ühisesse kollektorisse, mis läheb termostaadi juurde. Kui mootor on külm, siis termoregulaator (TCV) suunab veet jalle uuele ringile nii kaua kui mootor soeneb ülesse ja temperatuur tõuseb 85°C. Kui temperatuur läheb kõrgemaks siis termoregulaator suunab vett jahutisse (BMCH). Mootori seisu ajal eelsoendi tsirkulatsioni pump (PHCP) ja suunab vee läbi peamasina
a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned. Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli ning jahutusvedeliku kanalite ääred sünteetilisest kummist äärisega.
võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
annaabi.ee 
