Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud
Samuti jagavad nad ka nö. mitterollilist käitumist ,,lava taga" puhkuse mõttes, kui nad ei pea esinema. Mitmetes raamatutes arendab Goffman (I 972a, b, c) oma vaated terviklikuks analüüsiks selle kohta, kuidas sotsiaalselt ootuspärased rollid seletavad mitmeid erinevaid käitumisviise. (Payne, 1995) 5 Nimetatud ideed seostuvad sümboolse interaktsionismiga, mis selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on
Kõige olulisem on kolmas etapp, kus põhirõhk on tekkinud konflikti analüüsimisel ja lahendamisel. 1. Kuula ära ja püüa teisest poolest aru saada, mõista tema seisukohta. Määratle ära probleem eesmärk. Suhtu vastaspoolde lugupidavalt. 2. Sõnasta ümber teise osapoole jutu sisu ja peegelda tema seisud. Tunnete ümbersõnastamine näitab, et ,,ma mõistan Sinu tundeid" ja vähendab sellega intensiivsete emotsioonide aktiivsust. Seejuures hoidu sildistamisest, süüdistamisest, õigustamisest, eitamisest, vältimisest või domineerimisest. Pea meeles, et aeg, mis on antud teisele osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 6 3. Selgita oma seisukoht, sh. vaated, vajadused ja tunded. Pea meeles, et sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused ning kodeeritud nn ,,lisasõnumid", mis on kaasa võetud kas lapsepõlvest või erinevatest elukogemustest.
kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; 5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; 6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist; 7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; 8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; 9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul; 10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
Definitsioon: Sotsiaalprobleemid pole mitte, mida inimesed arvavad neid olevat, vaid mida võimukad ja mõjuvõimsad inimesed arvavad neid olevat Põhjused: "hälbivate" käitumisega/väärtustega inimeste sildistamine > subkultuuride tekkimine, alternatiivsed ühendused; Tingimused: Silt alati negatiivse väärtushinnanguga vähemalt sildistaja jaoks; sildistajal ja sildistataval erinev positsioon ühiskonnas; sildistaja saab sildistamisest kasu (sildistatav saab sildistamisest kasu); Tagajärjed: Sildistamine võib viia nn "deviantse" indiviidi käitumismustrite ootuste muutumiseni. Teisene deviantsus; Lahendused: ühiskonna tolerantsuse suurendamine; kasumilikkuse eraldamine sildistamisest; Esmane ja teisene deviantsus Kriitiline teooria Frankfurti Institut für Sozialforschung (1930.aastad); Karl Marx ja klassikonflikt
kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; 5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; 6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist; 7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; 9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul; 10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel; (4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; 5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; 6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist; 7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; 8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; 9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
3. Kompromiss 4. Domineerimine- üks saab oma tahtmise, teine annab alla 5. Eraldumine- lahendamata jätmine Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon,vältimine) SEE SLAID ÕISIS! Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine). Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes. Konflikt algab partneri sildistamisest. Kirjeldav silt (tõepõhine, tähendusrikas hääletoon ja zestid juurde) teisele haiget tegev silt ähvardav silt. 1.Objektiivne kirjeldus 2.Metafoorid- nt tallaalune, kelgunöör? 3. Saadetakse sinna või loomad 4. Kahesuunalised sildid, seot vaimse tervisega , diagnoosid 5. Lootusetuks kuulutaine +laiendus (täielik, tõeline, absoluutne), mis vabastab ütleja vastutusest konflikti lahendada Silt kiirendab konflikti: *põhiküsimus ähmastub *peab halvasti ütlema, sest
lahendamisel. 1. Kuula ära ja püüa teisest poolest aru saada, mõista tema seisukohta. Määratle ära probleem – eesmärk. Suhtu vastaspoolde lugupidavalt. 11 2. Sõnasta ümber teise osapoole jutu sisu ja peegelda tema seisud. Tunnete ümbersõnastamine näitab, et „ma mõistan Sinu tundeid“ ja vähendab sellega intensiivsete emotsioonide aktiivsust. Seejuures hoidu sildistamisest, süüdistamisest, õigustamisest, eitamisest, vältimisest või domineerimisest. Pea meeles, et aeg, mis on antud teisele osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 3. Selgita oma seisukoht, sh. vaated, vajadused ja tunded. Pea meeles, et sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused ning kodeeritud nn „lisasõnumid“, mis on kaasa võetud kas lapsepõlvest või erinevatest elukogemustest. 4
mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. Tõhusa eneseväljenduse reeglid: sõnum peab oleme otsekohene sõnumi peab edastama kohe sõnum peab olema selge sõnum peab olema sirgjooneline sõnum peab kuulajat toetama hoiduma peaks sildistamisest, sarkasmist, minevikus tuhnimisest, negatiivsetest võrdlustest, süüdistavatest ,,sinadest" ja ähvardustest. 1.3 Kehakeel ja ruumisuhted Tavaliselt väljendatakse huvi teise vastu kehaliselt e. kuidas sa teise poole pöördud ja neid vaatad ning verbaalselt - kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7 kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad
annaabi.ee 
