Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli
Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli
seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks tulenevalt ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelkeomeetrilinse stiili õitseaegoli vahemikus umbes 1050900 eKr. Geomeetriline stiil: 9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena. Geomeetrilist perioodi jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u. 900850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid,
etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirged (siksakilised) hargnenud tsüklilised Alkaanide (ja süsivesinike üldisemalt) peamised omadused: Hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad: ei lahustu vees ega märgu Nende tihedus on vee tihedusest väiksem Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist). Mida pikemad on alkaanide molekulides olevad ahelad, seda kõrgemad on vastavate ainete keemistemperatuurid
Naiste kleidimood oli mitmekesine nii dekoorilt kui ka mahtudelt. Kleidi taljejoon tõusis teinekord rinna alla või kadus sootuks, et siis jälle saada taljel vööga rõhutatuks. Mahulise maksikleidi muutsid naised teatraalseiks, kohevateks ja kihilisteks. Võidukäiku alustas ka trikotaaž. Eriti luksuslikke kudumeid on aastakümneid loonud Missoni moemaja. Missoni looming on erakordselt värvirõõmus ja omanäoline, käekirja omapäraks värvide sujuvad üleminekud ja siksakilised joonemängud. Alates 1970-ndatest muutus teksamood omamoodi klassikaks – pükste kõrvale tulid teksajakid, -kleidid, -vestid ja –seelikud, mida me meelsasti kanname ka 21. sajandil. Ei saa mainimata jätta 1970-ndate suurt baretiarmastust. Alguse olevat see saanud populaarsest filmist „Bonnie and Clyde“. 2 1970. I pool 1970ndate algus sai kõige rohkem inspiratsiooni 60ndate hipilikust moest. Katkised
Ohu korral rullub ta tihedaks keraks, peites pea selle sisse, ning üks inimene ei ei suuda teda sellisest seisundist lahti rullida. Just seepärast kutsutakse teda mõnedes maades ,,kerapüütoniks"(ball python). Hieroglüüfpüüton(python sebea) on levinud kogu aafrikas lõuna pool Saharat savannides ja metsaaladel. See suur, 3-5 m pikkune madu on suhteliselt sihvaka kehaga, püütonitele iseloomuliku mustriga peas ja keerulise mustriga kerel, kus on kitsad siksakilised selg- külgmised triibud. Tänu sellisele mustrile on ta üsnagi nähtamatu, kui ta liigub rohutihnikus või tihedas põõsastikus. Hieroglüüfpüüton peab jahti suurematele närilistele, lindudele , väiksetele antiloopidele ja teistele loomadele. Ta läheb saagijahile videvikus, päeval aga peitub vaiksetes kohtades. Kohtumisel inimesega püüab hieroglüüfpüüton jääda märkamatuks või kiiresti minema roomata
sinakasrohelisi kiiri eraldav ketas. Ootamatult muutis see 90o võrra oma liikumissuunda ja kadus 2.Võime liikumatust positsioonist arendada momentaalselt suuri kiirusi 1954.a. juulikuus jälgiti Alberquerques'is (New Mexico osariik) üheksat rohelist helendavat ümmargust, liikumatult rippuvat UFOt, kes siis arendasid äkitselt kiirust 4000 km/h ja sooritasid 340o pöörde. 3.Võime muuta suure kiirusega liikudes oma lennusuunda momentaalselt vastupidiseks 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 1. Siksakilised lennutrajektoorid 2. Lennul objektide kõikumine kahele poole nagu "langevad lehed" 3. Liikumine spiraalikujulisel trajektooril 4. Liikumine lainekujulisel trajektooril 5. Hüppeline liikumine, nagu lapergused kivid "lutsuviskamisel" 6. Objekti korpuse asendi muutus lennul või rippumise ajal 7. Lendavate või rippuvate UFOde küljelt küljele kaldumine nagu "põrandale visatud mündid" 8. Vertikaalses asendis UFO veeres nagu ratas 9. Kaootiline liikumine 1967.a
California patvini suguharu tantsis tohutu suurtes peaehistes ja rohust või sulgedest keepides, et metsikute toidutaimede kasvu õhutada. Kuivas Edelapiirkonnas elavate hopide mehed korjasid keeruka riituse jaoks madusid. Maopreestrid, kes kandsid peas sulgi ja niuetel maomärkidega seelikuid, seisid ringis külaväljakul, maod hammaste vahel. Nende abilised kõditasid madusid sulgedega, et nad mehi ei salvaks. Peale riitust lasti maod kõrbes lahti, et nende välgujoonist meenutavad siksakilised jäljed tooksid lõikuseeelset vihma. Vilepillimuusika, mida nimetati ''tuuleks, mis puhub elu südamesse'', saatis paljusid tantse. Kuus sõrmeava tähendasid maad, taevast ja nelja ilmakaart. Hopi mehed kehastasid katsiinasid, nende usundis tähtsaid vaime. Nad tantsisid külviajal ja taimede kasvu ning lõikusajal. Katsiinatantsijad õpetasid lastele suguharu kombeid ja kinkisid neile nukke. Innuiti mehed kandsid tavanditantsudel
California patvini suguharu tantsis tohutu suurtes peaehistes ja rohust või sulgedest keepides, et metsikute toidutaimede kasvu õhutada. Kuivas Edelapiirkonnas elavate hopide mehed korjasid keeruka riituse jaoks madusid. Maopreestrid, kes kandsid peas sulgi ja niuetel maomärkidega seelikuid, seisid ringis külaväljakul, maod hammaste vahel. Nende abilised kõditasid madusid sulgedega, et nad mehi ei salvaks. Peale riitust lasti maod kõrbes lahti, et nende välgujoonist meenutavad siksakilised jäljed tooksid lõikuseeelset vihma. Vilepillimuusika, mida nimetati ''tuuleks, mis puhub elu südamesse'', saatis paljusid tantse. Kuus sõrmeava tähendasid maad, taevast ja nelja ilmakaart. Hopi mehed kehastasid katsiinasid, nende usundis tähtsaid vaime. Nad tantsisid külviajal ja taimede kasvu ning lõikusajal. Katsiinatantsijad õpetasid lastele suguharu kombeid ja kinkisid neile nukke. Innuiti mehed kandsid tavanditantsudel
või Si nt. Ühe võretüübiga võib olla palju erinevaid pärismaterjale. Rakendust on leidnud 10-20 erinevat võretüüpi, olemas üle 200. Pooride suuruse järgi saab jaotada kitsapoorilised, laiapoorilised jne. Kui suurim poor on kuni 8 t-aatomiga, siis kitsapooriline. Mfi-d lisatakse nafta kräkkimisele, poorid ühes suunas sirged, teises suunas siksakilised Faujasiit suurim auk on 12 t-aatomiga. Y- alumiiniumi vähem, usy alumiiniumit veel vähem. Tseoliitide termostabiilsus sõltub alumiiniumi hulgast, mida rohkem Al, seda ebastabiilsem Laiapoorilistesse mahuvad pikad alkaaniahelad paremini sisse Sünteesietapid: aine lahustamine, kristalliseerumine. Sünteesijärgselt on poorides vesi. Vest vabanemiseks kuumutatakse 350 kraadi Ioonvahetus sõltub Al hulgast (ehk katioonide hulgast)
lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks tulenevalt ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelkeomeetrilinse stiili õitseaegoli vahemikus umbes 1050900 eKr. Geomeetriline stiil 9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht- geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena. Geomeetrilist perioodi jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u
kujulisi. Passiivne pulkäke koosneb raami piki- ja põiklattidest, mis moodustavad tasandilise sõrestiku ja mille külge on jäigalt kinnitatud pulgad. Enamlevinud on niisugused, mille piki- ja põiklattidest koosnev raam moodustab siksakilise kontuuriga tasandsõrestiku. Seepärast nimetatakse seda ka siksakäkkeks. Lattide lõikepunktides paiknevad pulgad on ühtlasi nende õhenduspoltideks. Äkke raami põiklatid on sirged, pikilatid võivad olla kas siksakilised või sirged. Lattide materjalina kasutatakse kas riba- või profiilterast (U-terast). Nelinurkse ja ovaalse ristlõikega pulgad kinnitatakse raamile nii, et need liiguksid oma teravservaga ees. Ühele pulgale langeva äkke kogumassi järgi eristatakse raskeid ( 2 kg), keskmisi (1,5 kg) ja kergeid (1 kg) siksakäkkeid. Rask- ja keskäkete pulgad on ruutja, rombja või ovaalse ristlõikega. Kui pulga asemele on kinnitatud väike hanijalgkäpp, siis nimetatakse seda käppäkkeks
annaabi.ee 
