· radioaktiivse aine hulk · tekitatava kiirguse omadused · millistesse elunditesse/kudedesse radioaktiivne aine liigub · kuidas aine keemiliselt käitub Dooskiirgust mõõdetakse ühe kindla ajaühiku jooksul. 1 tunni jooksul lisandunud kiiritusdoosi jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi,üle 3-5 siiverti, võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi ja sellisel juhul võib surm järgneda kiiremini. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamise tagajärjel on võimalused järgmised: · Mida suurem on kiiritusdoos,seda suurem on vähki haigestumise tõenäosus
põhjendamatult piiramata. Sellel süsteemil baseerub kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatav kiirgusohutuse põhistandardite direktiiv (Basie Safety Standards Directive). ICRP soovitab vastuvõetaval riskil põhinevat tehiskiirituse doosi piiramise süsteemi. ICRP nõuannete kohaselt võiks kiirgustöötajate vastuvõetavaastane risk alla üks tuhandele, juhul kui riski vähendamiseks rakendatakse kõiki võimalikke ettevaatusabinõusid. Võttes riski nominaalväärtuseks 5% siiverti kohta (üks kahekümnest), siis aastane doos 20 millisiivertit on võrdne aastase riski piirmääraga üks tuhandest. Nii võib aastast piirmäära rakendada kogu töötamisaja kohta. Tegelikult muutuvad ohutegurid koos töölise eaga ja eesmärgina tuleks vähendada keskmist aastast riski. Kui tööline saab sellise doosi 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, hindab ICRP keskmiseks aastaseks riskiks üks 1500-st, mis on vastuvõetav
Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma. * Kiirguse mõju: Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Pikaajalised mõjutused:
Aeg möödus kiiresti.Eleseus läks linna elama ning Iisakut aitas talutöödes nüüd Siivert,kes nagu temagi oli õige talumees.Nad mõlemad armastasid seda maad,kus nad elasid ja tööd ,mida sellel maal tegid.Iisak tahtis ehitada uut elamut,kuna arvas,et Siivert võtab varsti majapidamise üle ning neile Ingeriga peaks nüüd väiksemast paigakesest piisama.Ta oli ehitusplatsi välja valinud ning kraavitanudki seda juba.Ta ei tahtnud kunagi kedagi oma ideedesse pühendada,kuid Siiverti eest ta seda enam varjata ei saanud.Ta ütles ainult ''Seal on tore kivi,sellest võiks midagi ehitada,seal on veel teinegi tore kivi.'' Kaugemaa Iisak nägi elus nii tõuse,kui mõõne,aga alla ei vandunud kunagi.Kõik,mis ta oma elu jooksul saavutas oli tema agara ja südamega tehtud töö vili.Tõeline näide sellest,kuidas inimene võib ka kõige vähem asustatumas paigas elu käima lüüa ning inimtegevust sinna meelitada.
tüli Iisakuga raha pärast, mida mees ei tahtnud vanimale pojale Eleseusele taskurahaks linna saata. Inger sirutas ise käe mehe rahakotti, Iisak satub talle peale, pigistab naist, tõstab ta õhku ning käsib naisel talust lahkuda. Hiljem saadab mees ikkagi pojale taskuraha. · Siivert on isale suureks abiks koos ehitatakse küün, saeveski ning paat. Onu Siivert on aga vihane, et Eleseus linna inseneri juurde kirjutajaks saadeti, ta tahab Siiverti enda juurde võtta, et teha temast pärija. Isa ei luba Siivertil minna, sest vajab poisi abi talutöödes. · Kaugemaale ja selle naabrusesse paigaldatakse telegraafiliine, mille eest jääb vastutama elupõletajast püsimatu Brede Olsen. Töömehed ööbivad tihti Kaugemaa talus, kui Inger teiste meestega juttu vestleb ning metsas ringi luusib, saab Iisak ääretult armukadedaks. Iisak näeb viimaks, et muretsemiseks pole põhjust, sest
inimese. On jõutud ühisele kokkuleppele, et tuumaõnnetuse jäätmete koristajad ja suuresti saastunud (>555 000 Bq 137Cs/m2) piirkondades asunud elanikkond on suurenenud esinemissagedusega kilpnäärmevähi riskigrupis. Epidermioloogilised tõendusmaterjalid ei võimalda lõplikku otsust teiste kasvajate suurenenud tekkesageduse kohta. 4.1. Kiirguse vahetu mõju Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. 4.2. Pikaajalise mõjutused
Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng?
Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng?
a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Kiiritus võib põhjustada ka
1Gy=1J/kg Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud kiirguse doosist. Efektiivne doos Efektiivne doos (Sv)=neeldunud doos(Gy) x SBE Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse Näiteks 5 siiverti suurune alfakiirguse doosi mõju on sama kui 5 Sv suuruse gammakiirguse doosi puhul. Samas 5 Sv gammakiirgusele vastab neeldunud doos 5Gy, ja 5 Sv alfakiirgusele vaid 0,25 Gy (alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja
täieõiguslikult nende oma ja see rahustas ta maha. Iisak kadus 7ks päevas ära ja naases hobuse ja vankri ja kõige muuga, ta oli need ostnud(ent oli nüüd võlgu) ja sellega tasus ta rikkalikult Kuldsarve eest. 4. Oliine kais ära, Iisak ja Inger abiellusid ja ristisid oma poja, Elesuse. Tuli põud, vili hävis. Lõpuks tuli ka vihma ja kartulisaak oli neil parem kui ümberkaudsel külal. Inger sünnitas teise poja, Siiverti. Inger võis rahul olla, ta oli viljakas, tulekul oli ka kolmas laps. Noorena poised põlgasid teda ta rikutud näo tõttu, ent nüüd tal oli mees, hea mees ja pere jms vara.. Ta oli rahul oma eluga. Laplane Os-Andres läks oma koeraga talust mööda, ta vestles Ingeriga Ingeri heast elust. Mainis ka, et see olevat riigi maa. 5. Oli vana tõde, et kaks ikaldusaastat järgnevad teineteisele. Tuligi lensman uurima, kuna Iisak elas maal, mida polnud välja ostnud.
Kasutades kiirguse suhtelist bioloogilist efektiivsust, saab kindlaks määrata ka nn. efektiivse doosi mõiste. SI-s on efektiivse doosi ühikuks 1 siivert ( Sv), mis võrdub greides mõõdetud neeldunud doosi ja suhtelise bioloogilise efektiivsuse korrutisega. Efektiivne doos[Sv] = neeldunud doos [Gy] * SBE Selle definitsiooni järgi tekitab võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust samasuguse bioloogilise kahjustuse. Näiteks 5 siiverti suuruse -kiirguse doosi mõju on sama kui 5 Sv suuruse -kiirguse doosi puhul.. 5 Sv -kiirgusele vastab neeldunud doos 5 Gy, samal ajal kui 5 Sv -kiirgusele vastab vaid 0,25 Gy. Kiirgusemõju inimorganismile sõltub suurel määral ajavahemikust, mille jooksul teatud doos on saadud. Nii on 10 siivertist suurem lühiajaline doos inimesele surmav, poole väiksema doosi juures järgneb 50% juhtudest 1-2 kuu jooksul. Keskmine looduslik foon on umbes 3 mSv
3. kui kiirgusallikas asub inimese kehas, siis sellest, millises kehaosas see asub, kui kauaks ta sinna jääb ja millised organid selle kiirguse alla neelavad. Pärast väga tugevat kiiritamist võivad rakud olla niivõrd kahjustunud, et kude ei suuda enam oma funktsiooni täita. Kiirgus mõjub nagu paljud mürgised ained: tagajärjed 10 ilmnevad vaid siis, kui on ületatud teatud lävidoos. Näiteks võib mõne siiverti suurune kiiritus põhjustada inimese haigestumist kiiritustõppe, mis võib mõnede vereloome- ja immuunsüsteemi funktsiooni lakkamise tõttu lõppeda surmaga. Järgnevalt ongi kirjeldatud, millised võivad olla tagajärjed, kui inimene saab ühekordse doosi. Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) tagajärgede kirjeldus: 1. < 0,5 - toimub verepildi muutus 2. 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 3
annaabi.ee 
