2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. · Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure. · Jõgevamaad kutsutakes Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid loodusvorme, vooresid, veekogusid, omaaegseid linnamägesid, lingukive ja ka mõõga kaotamise kohta. Turism: · Jõgevamaa kutsub avastama looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi. Jõgevamaa on väga eriilmeline ja
kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung.
Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline sellele viitab ta asukohtki, mis jääb nii Eesti kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna-Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri-Eesti keskpunktist risti läbi Vooremaa Euroopa Liidu idapiirini Peipsi järvel. Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele omane juba ammusest ajast, millele osutavad nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m)
ja veel võõras ka, siis hiljem ta ikka soovitab, et nad kohtuksid homme. Holden ei taha nii kaua oodata ning katkestab kõne ilma, et mingisugune kohting oleks korraldatud. Holden läheb alla baari nimega Lavender Room, ning istub laudu, kuid kelner mõistab, et tegu on alaealisega ja keeldub talle toomast alkoholi. Holden flirdib kolme naisega, kes on nii mõõdukalt oma 30ndates. Tundub, et nad pole siitkandist ja on peamiselt huvitunud näha kuulsusi. Siiski, Holden tantsib nendega ja tunneb et ta on 'poolenisti armunud' blondi, sest too tantsib nii hästi. Pärast narrides nende vanust, naised lahkuvad jättes talle arve maksta. Kõndides välja fuajeesse, hakkab ta mõtlema Jane Gallagheri peale ning talle tuleb meelde, kuidas ta teda tundma õppis. Nad kohtusid suvevaheajal Maine-is, mängisid golfi ja kabet ja hoidsid käest kinni kui nad käisid kinos
paralleelse lohisemiseni jne – väikeste muutustega püsis selline lähenemine kuni carving-suuskade tulekuni. 1931. aastast on mäesuusatamine FIS-i juhtimise all. 1936. aastast on mäesuusatamine olümpiaala, kavas oli siis mäekahevõistlus (kiirlaskumine ja slaalom) nii meestele kui naistele. 6 Eestis sai mäesuusatamine võistlusspordina alguse peale 1936. aasta olümpiamänge. Oluline oli ilmselt seegi, et seal esines ka üks siitkandist pärit sportlane, toona Saksamaal elanud Karin Peckert-Forsmann. Ka Eesti esimesed mäesuusavõistlused peeti 1936. aastal Mustamäel. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 1940. aastal Viljandis Närska mäel - 200 m pikkusel rajal oli 15 väravat. Esimeseks Eesti meistriks tuli Evald Tupits. 2.2. Mäesuusaalad Tänapäeval on mäesuusavõistlutel esindatud 5 distsipliini: 1. Kiirlaskumine (Downhill) 2. Ülisuurslaalom (Super G) 3. Suurslaalom (Giant Slalom) 4. Slaalom (Slalom) 5
Looduse võitmise kaudu eneseteostust võib näha näiteks Urvaste ja Väimela mõisas. Väimela mõisa ühes otsas elati, teine oli kirikuruumiks. 18. sajandil kujunes Eestis enam-vähem välja mõisatevõrk. 18. sajandil valitses kõikjal Eestimaa mõisates barokimaailm. Eestimaa mõisad kujutavad ,,noaga loodusest välja lõigatud vabariike". Mõisast sai maailma esteetiline korrastaja, piirkonna poliitiline keskus. Esialgu teeniti Balti mõisate ülesehitamiseks vajaminevat raha enamasti siitkandist eemal. Stenbockide suguvõsale kuulusid Kolga mõis ja ka peaaegu kogu Hiiumaa. Oma Hiiumaa rootslastest talupoegade Ukrainasse siirdumise tõttu kerkisid seal hämmastavad toreduselossid. Mida aeg edasi, seda enam kerkis kopsakaid pooleteise- ja kahekorruselisi härrastemaju. Lossid kerkisid kui uue aja templid keset põldusid ja teed ääres. Palmse mõisa omanik von Pahlen tõi oma kodumõisa taastamisse kaasa toonase arhitektuuri armastuse puhaste vormide ja palladionistliku
aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr. Tacticuse poolt "aestide" nime all. PT 6. Eestlaste muinasusund Vägi muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas
maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit pidanud August Wilhelm Hupel. Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu. Need olid hoopis põlisemat päritolu kui Bockid, sellegipoolest oli Lahmuse alles esimene mõis, mille nad siitkandist endale said. Krüdeneride valdusse tuli see 1758. aastal, pärast seda, kui Bockide vanem tütar Christine Gertrude Pärnumaalt pärit Martin Friedrich von Krüdenerile mehele läks. Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kõrval paisub maaliliseks järveks. Just järvele ja teiselpool järve asuvasse parkmetsa vaade härrastemajast avanebki. Teatavasti oli mõisaarhitektuuris tähtis komponent
annaabi.ee 
