Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel
· rühm ilma eeslauljata funktsionaalharmoonia ehk (mardilaul) kolmeduurilood · sageli improv. esituse · oli refrään käigus · 20 saj. levib · lauldakse ka üksi mitmehäälsus (hällilaul) ESITUS: · Siirdevormiline · eeslaulja ja koori rahvalaul - üleminekuvorm vanemalt vaheldumine väheneb regilaulult uuemale rahvalaulule. · lauldakse koos ja üksi (võivad esineda koos alg- ja lõppriim ning · laulmine pilli saatel parallelism ning salmid) (kannel, lõõtspill ja viiul) · levik on kirjalik (vanasti
Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud rütmis (valss, polka), saadeti pilliga ja lauldi laulumängude saateks, kindlad ringmängu
võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks osaks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. 1) Vanem rahvalaul· varane vokaalmuusika regivärsiline rahvalaul siirdevormiline laul 2) Uuem rahvalaul· lõppriimiline salmilaul 3.1Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. 1
vana rahvalaul tunnused algriim (kahe või enama sõna alghäälikute kordus samas värsis), parallelism (värsside seotus mõtte ja vormitasandil), värsimõõt enamasti 4jalaline trohheus. Vanema rahvalaulu alaliigid: regilaulueelsed vormid lihtsamad regilaulud tekkis, kui regilauluomane värsimõõt lisandus vanasse rahvalaulu. Üleminek uuele laulule siirdevormiline laul, milles puudub kujundiühtsus (värsid erineva silbiarvuga) uus rahvalaul lõppriimiline, värsiridades moodustunud salmid. Sõnaosa ei ole nii viimistletud kujundkeelega, kui regilaulutekst, muusika on vanast laulust mitmekesisem, laululikum ja lähem nüüdisaja muusikale. Siirdevormiline ebajärjekindel vanema ja uuema rahvalaulu stiilielementide kasutus
Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused: Pärisorjuse kaotamine Eestis ning sellega seoses külaelu muutused. Hariduse levik ja kättesaadavus, kultuurielu arenemine, rahvuslik ärkamine, talurahva vabam liikumine
laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende väljendusvorm ei ole regivärsiline, vaid see sõltub kasutusalast - nõnda meenutavad itkud halisemist, hüüded ja helletused häälelisi signaale, loitsud ja lastelugemised rütmilist kõnet. Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil. Esmalt tekkis siirdevormiline ja hiljem lõppriimiline rahvalaul. Lõppriimiline rahvalaul on elavas kasutuses ja aktiivselt loodav veel tänapäevalgi, kuid nüüd on sellel valdavalt meelelahutuslik roll. Lõppriimiline rahvalaul on koorilaulu helikeelele lähemal ja sellest mõjutatudki, kuid rahvalaul ja koorilaul on siiski olemuslikult erinevad nähtused. Uuemate rahvalaulude stiilis on ka suurem osa vaimulikust laulupärimusest. Eestis keelati rahvalaulud ära ajal, kui tuli baptism
retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning võis olla ka töö ja pidude saatja. Mõiste ,,Rahvalaul" võttis kasutusele Kreutzwald. Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL (19 saj) Regilaulueelsed vormid Regilaul siirdevormiline Lõppriimiline Algriim algriim Ebajärjekindel lõppriim Parallelism(mõtet parallelism vanema ja uuema salmid kordav teisendus) vormelikeel laulu värsimõõt vormelikeel värsimõõt! stiilielementide (enamasti kasutus 4jalaline
tähendused. 18.10.2011 Mängud Mängud uurimisobjektina( teoreetiliste raamide muutumise kontekstis) Sünkretism Mäng kui rahvaluureliik Zanriline folkloor Usund/kombestik · laulud · tavand regilaulueelne aastakalendriga seotud regilaul sotisaalse kalendriga seotud siirdevormiline · ususnd lõppriimiline · Jutud muinasjutt muistend naljand pajatus · lühivormid Mängu ja tavandiga seotud kommete erinevused Tavand Mängud · Seotud kommete tsükliga · Suurema esteetilismeeleolulise · seotud andide kogunemisega funktsiooniga
annaabi.ee 
