printsile kohtuministri auväärset kohta. Lahkudes tleb prints, et suured inimesed on imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele see ongi printsile mõistmatu. Ometi on see kuninga maailm. Igaks loob endale ju oma maailma. Teisel planeedil elab uhkeldaja, kes on printsi saabumise üle õnnelik, sest nüüd võib ta printsilt paluda imetlust. Uhkeldaja maailm on edevusel põhinev maailm, mis ei ole enamikele inimestele võõras, kuid lapsemeelsele ja siirale printsile küll. Kolmandal planeedil elab joodik, kes joob sellepärast, et oma häbi unustada. Häbi on tal sellepärast, et ta joob. Siin on tegemist ummikusse jooksnud saatusega. See on maailm millest väljatulla on joodiku jaoks lootusetu. Neljandal planeedil elab ärimees, kes on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud. Ärimees ei oska küll nende tähtedega küll midagi peale hakata aga ta on õnnelik, et tal need olemas on
Järelikult saab teenuse headust hinnat ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Lk 2/ 8 Mida on vaja õigeks hoiakuks? · Oskus oma emotsioone ja nende mõju tunnetada, mõistes seoseid oma tunnete ja selle vahel, mida me mõtleme, ütleme ja teeme. · Sisemiste võimete ja piirangute tunnetamine ehk oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine. Sellega kaasneb avatus siirale tagasisidele ja pidevale enesetäiendamisele. · Võime vaadata ennast kõrvalt. · Enesekindlus ehk selge arusaam oma väärtustest ja võimetest, otsusekindlus. · Enesekontroll vajalik selleks, et ohjata oma impulsiivseid tundeid ja häirivaid emotsioone ehk jääda rahulikus, positiivseks, kindlameelseks ka pingeliselt hetkedel. · Teiste tunnete tajumine, tähelepanu emotsionaalsete märkide suhtes, hea kuulamisoskus.
Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi
nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju
Olgale räägib ta muidugi üksikasjalikult kui palju Karl raha teenib ja mis preemiaid ta koju toonud on. Siiski tunneb Maria ka mõnel korral piinlikust selle üle, et temal nii hästi läheb ja aina paremini minema hakkab, näiteks kui ta sai kojusaamisloa ja teistele oma varutud toidumoona ära jagama hakkas ning teisi innustas, et üsna varsti ka nemad sealt kodumaale pääsevad. Mariat iseloomustab teoses tarkus ja siirus. Maria saavutas mitmed kokkulepped just tänu oma siirale olekule, näiteks selgitades, miks Arvo oma poja ja vene poisi kaklusele vahele läks ning miks Alma laudast veidi piima varastas. Samuti meeldis Maria ka mitmetele ülemustele nii sohvoosis kui ka mujalt kõrgematele ülemustele. Maria hea positsioon upravljäjuse ja ülemuste silmis tagaski talle hea elu Siberis ning kiirema tee Siberist kodumaale 9 Kokkuvõte
Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne. Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma. Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma. Siirale, lapsemeelsele printsile võõras maailm. Kolmandal elas joodik. Kes jõi, sest ta tundis häbi enda joomise pärast. Ummikusse jooksnud saatus, Eu leia väljapääsu oma traagikale. Ela nii, et pole vaja millegi pärast häbi ega piinlikkust tunda. Neljandal planeedil elas ärimees, kes arvas, et omab kõiki tähti ja luges neid koguaeg kokku. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli vaid laternasüütaja ja latern. Mees pidi iga natukese
Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal. Võimuahnus; näiline võim, vajadus käskida, üksildus, tähelepanuvajadus, mõistlikkus (andis vaid neid käske, mida oli võimalik täita). Uhkeldaja – õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik – joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses. Ärimees – on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud, ei oska nendega midagi peale
9. sajandil. Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietsimile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskustest ja lõhestatusest. Vennaste ehk hernhuutlaste liikumine ● 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine ● Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis ja kirjutamisoskuse levitamisel. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: ● Kõrge moraal, kõlblus ja karskus ● Lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine ● Sotsiase eneseteadvuse tõus
Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal. Võimuahnus; näiline võim, vajadus käskida, üksildus, tähelepanuvajadus, mõistlikkus (andis vaid neid käske, mida oli võimalik täita). Uhkeldaja õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses. Ärimees on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud, ei oska nendega
annaabi.ee 
