Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks. Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe vastasnurga siinusesse konstantne ning selle kaudu saab leida kolmnurga ümberringjoone raadiuse R. Siinusteoreemi kasutatakse kolmnurga arvutamiseks, kui on teada üks külg, selle vastasnurk ja veel kas üks külg või üks nurk. Juhul, kui on teada kaks külge ja ühe külje vastasnurk, tuleb eelnevalt veenduda ka selles, kas otsitav nurk on teravnurk või nürinurk (näiteks sin 150° = sin 30° = 0,5). Kolmnurga nurkade summa peab kokku tulema 180 kraadi.
Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad.
11. Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? ( veresooned, kulgemine) Südame enda verevarustus (koronaarvereringe) toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaarar kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast Venoosne veri koguneb veenul suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse ja s kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Südamelihases leiduvad veel väiksemad südameveenid, suubuvad eraldi, pärgurkest möödudes, samuti paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõp koronaarvereringe. 12. Milles seisneb suure vereringe funktsioon? Varustada keha kõiki piirkondi verega. 13. Suur vereringe saab alguse a. paremast kojast b. vasakust kojast c. paremast vatsakesest d. vasakust vatsakesest.
kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 112. Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Nad kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsakestevahelise haru. (südant ennast varustavad arteriaalse verega 2 pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta.)
Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse. 8. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. 9. Südame erutusjuhtesüsteem. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm
paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse 11. Koronaarvereringe Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige. Funktsioon Südame enda verevarustus 12. Suur vereringe Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta. 14
Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon. Aktiivne kaitsefunktsioon avaldub silmapilu reflektoorses sulgemises ereda Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest - vähendab hõõrdumist 112. Südame enda verevarustus- pärgvereringe Ülesanne- varustada verega südame kõiki kudesid, eriti südamelihast Siia kuuluvad- vasak ja parem pärgarter Südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust.
ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest - vähendab hõõrdumist 112. Südame enda verevarustus- pärgvereringe Ülesanne- varustada verega südame kõiki kudesid, eriti südamelihast Siia kuuluvad- vasak ja parem pärgarter Südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust.
annaabi.ee 
