Meikimine oli omane nii meestele kui naistele. Tooniva meigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eelistus kuulus mustale ja pruunile. Meeste jaoks oli oluline hoolikalt raseeritud nägu. Soengud: Kuna ratsutamisel ja ka muudel tegemistel kippusid juuksed sassi minema, hakkasid daamid juukseid siidpaelaga üles siduma. Õuedaamid võtsid uue moe koheselt omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma ka naised
reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Hiljem nõudmine pärlite järele suurenes olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18.sajandil kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna
Nägu meikisid nii mehed kui naised. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli moest väljas ning eelistati pruune ja musti toone. Louis XIII ajal kandsid naised juukseid kombekates patsides. Uue soenguga tuli välja mademoiselle de Fontages, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgedega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, siis sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid siiani õlgadeni lokke samal viisil üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui ka naised kandma parukaid. Parukas varjas kiilaspäisust, kuid võis ka inimest visuaalselt pikemaks muuta. Louis XIV tõi moodi tohutult kõrge lokilise paruka. Loomulikes värvides parukaid tehti imporditud iminjuustest ninu uhke paruka juurde kuulus meestel paljaks raseeritud nägu.
Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik. Küljeõmblused õmble kitsa palistusega. Õmble seeliku ülaserva voldid ja ühenda rahvusliku mustri vööpaelaga ning krõpsupael kinnituseks. Seeliku alläärde õmble lai ühekordne palistus ning serva külge kinnita punasest mulineest keerupael. Rahvuslikus riiedes nukule seo pähe punane siidpael ja punus patsid seo valge siidpaelaga. Jalga pane valgest iirisest heegeldatud põlvikud. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Kaarma, K ; Voolmaa, A 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti raamat. Nõukogude naine, nr.5 1968. Raidla, H 2002. Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad. J.Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Käsitööklubi. Vill.R Põlvamaa rahvarõivad. J Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Selts 10
lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi peopaiga poole. Võtsime pulmaisa oma autosse ja saime tee peal arutada, mis ja kuidas.Pidu
suurmõtlejad suhtusid sellesse halvakspanuga. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eeslistus kuulus mustale ja pruunile. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles sinduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660.aasta paike hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Uhke paruka juurde kuulus meestel raseeritud nägu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Juba enne seda olid kontsad olnud sõdurite ratsasaabastel, et jalga kindlas jaluses hoida
suurmõtlejad suhtusid sellesse halvakspanuga. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eeslistus kuulus mustale ja pruunile. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles sinduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660.aasta paike hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Uhke paruka juurde kuulus meestel raseeritud nägu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Juba enne seda olid kontsad olnud sõdurite ratsasaabastel, et jalga kindlas jaluses hoida
annaabi.ee 
