BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega
Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Bütsantsi kunstis oli kolm suuremat õitsenguaega: Keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj Justinianuse valitsemisajal olid riigi valdused veel laialdased ja sissetulekud väga suured,sest tol ajal oli Konstantinoopol üks maailma tähtsamaid linnu,kus asusid väga paljud töökojad, milles valmistati villaseid-ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid...
kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. ,,Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu." Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga tuleb õppida ,,... valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast ... (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit." Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene,
Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu.” Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast … (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit.” Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208- 1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene,
Pilet 9 1. Bütsantsi kunst Kunsti esimene õitseaeg oli 6. Sajandil keiser Justinianus I ajal, millal riigis ajutiselt saavutati sisemine tasakaal. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. See pakub suurrt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. -----*Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj
annaabi.ee 
