hakkab tungima pumba ja mootori vahele). Monitooringuga on haaratud pumba tööaeg, pumba käivitused, vooluhulk, mootorivool, pumbatud vee kogus, tarbitud energia, isolatsioonitakistus, tihendi seisund, vedeliku nivoo (väljalülitus-, käivitus-, teise pumba käivitus-, madal, kõrge, ületäitumine). Võimalik on seada pumpade käivitus- ja väljalülitusaega, automaatse tühjendamise intervalli muda settimise vältimiseks, arvutada pumpade rööptöö aega, arvestada energiakulu, juhtida siibreid jne. Sisuliselt on see programmeeritav kontroller, millest saab ettekujutuse jooniselt 3.3.5 [3]. Nivooanduriks on piesoelement tundlikkusega veesamba kõrgusele 0 ... 5 m. Võimalik on kasutada 6 analoog- ja 8 digitaalsisendit ning 8 relee- ja 1 analoogväljundit. Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga klaviatuur, kasutajasõbralik menüükäskudega tarkvara, paroolkaitse, MODBUS-protokolliga RS232 jadaport
ajamipoolsetes otstes on tõukurid 14 ning nende vahel kett 7, mis jookseb üle nurgatähikute 15 ja ajami veotähiku. Torus on tühjenduavad ja nende alla on kinnitatud annustid 3, millest liigub kraap 9 ja sellega ühendatud siiber 8. Kraap lükkab sööda annustist välja, siiber aga suleb tühjendusava. Kraab ja siiber on jäigalt ühendatud. Siiber kinnitub vahelüli abil tõmbelati 10 külge, mille ots on jäigalt ühendatud liuguriga 12. Liugurid, saades tõukejõu tõukavad edasi siibreid koos kraapidega ja lükkavad sööda annustitest välja [3]. 11 Joonis 6. Õõtslattkonveieriga söödajaoti skeem: 1-segisti; 2-reguleersiiber; 3-renn, 4-veolatt; 5-jaotuslaba; 6-jaotussiiber; 7-küna; 8-kanderullik; 9-keps; 10-ajam [3]. Joonis 7. Söödajaoti PKA-1000: 1-ajam; 2-konveieri toru; 3-annusti; 4-sööda transportimise seiblatt; 5-punker; 6-nurgatähik; 7-kett; 8-siiber; 9-kraap; 10-tõmbelatt; 11-
lihtne ehitus, väike kaal ja gabariit , suur kasutegur, kuiva ülesimemise võime , ühtlane tootlikkus, saab ühendada otseselt kiirekäiguliste mootoritega tootlikkus ja surve ei ole seotud . Hammasrataspumba puudused . lõtkude suurenemisel kaob kuiva ülesimemise võime LABA EHK SIIBERPUMBAD LABA EHK SIIBERPUMBAD Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi- tagasi liikuda Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus : Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on teoreetiliselt ühe rootori pöördega pumbatud vedeliku hulk : Labad võtavad osa ruumalast enda alla ja see tuleb tootlikkuse arvestamisel arvesse võtta.
siibri liigutamisega. Üldjuhul juhitakse käiguvahetuse elektromagnetklappidega siibrite juhtrõhku äravoolu poolelt. Klapi sulgemisel juhtrõhk suureneb, siibrit lükatakse vedru suunas ja vastupidi. Käiguvahetuse elektromagnetklapid ja siibrid on paigutatud käigukasti õlivannis olevasse hüdrosõlme. Käiguvahetuseks on tavaliselt 2...4 elektromagnetklappi, kuid siibreid võib olla veelgi rohkem. Elektromagnetklappide mähiste tüüpiline takistus on 10 ...15 oomi ja juhtimiseks kasutatav voolutugevus on u. 1 A 4.9 Rõhu reguleerimine Sidurite ja pidurite lülitumiskiirus sõltub töörõhu suurusest. Mida suurem on õli rõhk seda kiiremini toimub lülitus. Õlipumbalt tulev rõhk sõltub aga pöörlemissagedusest ja õli temperatuurist
Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. 1- Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga.
Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid. Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar. Ptoite 120 Bar Reguleerimisorganid. Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga.
kruvipumbaga .Rootorite pinnad peavad olema väga hästi omavahel töödeldud . Mõnikord kaetakse kere sisepind plastmasskihiga, et vähendada hüdraulilisi lööke . Laba- ehk siiberpump. Siiberpumpasid kasutatakse servomootoreid käitava õli pumpamiseks . Siiberpumpasid võib kasutada ka kompressoritena. Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid ).Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi-tagasi liikuda . Rootori pöörlemise ajal surutakse plaadid tsentrifugaaljõu ,vedru või vedeliku surve toimel vastu kere sisepinda .Eksentriliselt paikneva rootori ja kere vahelise ruumi üks pool laieneb vedliku liikumise suunas, teine kitseneb Laienevas ruumis tekib hõrendus ja vedelik voolab pumpa . Kitsenevas ruumis surve suureneb ja vedelik tõrjutakse välja . Ala ja ülerõhu tsoone
Tänu sellele on õhul võimalik voolata silindrisse firmad püüdnud seda reguleerida läbipuheakende paigutusega väljalaskeakende suhtes või kasutanud peale väljalaskeaknaid Keskmine indikaatorrõhk: pi= Li/Vs , kus vaatamata sellele, et kolb liigub veel ÜSS-u suunas. Gaaside rõhk kollektoris st. enne turbiini on samuti madalam õhu rõhust ressiiveris spetsiaalseid reguleeritavaid siibreid (Sulzer ). (Prk< Pr> Ps). Gaasid, mis olid silindrisse jäänud tõrjutakse Peale laengukadu silindrisse jäänud õhu hulka mootori iseloomustab läbipuhekoefitsent a, mis on silindrisse läbi akende antud õhuhulga Vs = va vc= vc(va/vc 1)= vc(-1) ülelaadimisõhuga silindrist välja.
Seda tehakse tavaliselt kaks korda aastas kevadsuvise ja sügistalvise tööperioodi alul. Õli hüdrodüsteemis pannakse ringlema õlipumba abil. Õlipumbaks kasutatakse hammasratas, rootor või kolbpumpa. Õlipump käitatakse hammasratasülekande abil otse mootorilt. Pumba ja mootori vahel võib olla ka lülitusseade, mille abil saab pumpa sissevälja lülitada. Pump võtab paagist õli ja pumpab selle jaoturisse. Kui jaoturi siibreid ei ole liigutatud suundub õli jaoturist paaki tagasi. Jaoturi siibrite abil suunatakse õli jõusilindrisse või hüdromootorisse ja tagasi paaki. Jõusilindreid ja hüdromootoreid kasutatakse tööseadmete liigutamiseks või töölepanekuks. Õli hüdrosüsteemis voolab torudes ja voolikutes, mis peavad taluma suuri rõhkusid.