Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4
Merisiig Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões. Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. Siiad eelistavad koguneda parvedesse ning liiguvad rohkem põhjalähedastes veekihtides. Kudemiseks võivad nad siirduda jõgedesse, kuid ei pruugi seda teha. Enim meeldivateks kudemispaikadeks on madalad, lainetuse eest kaitstud merelahed, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi. Siiad koevad hilissügisel oktoobri lõpust detsembrini. Kuigi siig on üldiselt päevase eluviisiga, toimub kudemine õhtuhämaruses või öö varjus. Marja ja niisa heitmine toimub veepinnal
Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES
kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad verd. Ergasiloos Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai guse tekitajaks on emased parasiitvähid perekon nast Ergasilus. Laialt on levinud kaks liiki: Ergasilus sieboldi (siiad, karpkala) ja E. briani (linask) (joonis 64). Nad on pirnikujulise kehaga, 0,71,5 mm pikad, esimene rinnasegment on peaga kokku kasvanud. Omavad viis paari ujujalgu. Viljastatud munad inkubeeruvad suguavade juures paiknevates munakottides. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse Kalakasvatuslik taastootmine on noorkalade kasvatamine selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või
kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad verd. Ergasiloos Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai guse tekitajaks on emased parasiitvähid perekon nast Ergasilus. Laialt on levinud kaks liiki: Ergasilus sieboldi (siiad, karpkala) ja E. briani (linask) (joonis 64). Nad on pirnikujulise kehaga, 0,71,5 mm pikad, esimene rinnasegment on peaga kokku kasvanud. Omavad viis paari ujujalgu. Viljastatud munad inkubeeruvad suguavade juures paiknevates munakottides. 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse Kalakasvatuslik taastootmine on noorkalade kasvatamine selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või
kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind.
Kohtupäeva, teispoolsusesse ja saatusesse. Nad on kindlad, et kõik Allahi prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Allahi tahtele. Sõna "muslim" on tegijanimi ja see tähendab "Jumala tahtele allujat". Kõikidel moslemiks pürgijatel tuleb öelda usutunnistus- Ei ole jumalust peale Allahi ja Muhammed on tema sõnumitooja. Islamis on kaks põhilist moslemite rühmitust. Nendeks ususektideks on sunniidid ehk sunnamoslemid ja siiidid ehk siiad. Enamik moslemeid kuulub sunni sekti, see on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid on ülekaalus Iraanis ning ka Aserbaidzaani usklikud on siiidid. Need moodustavad 10-15% moslemistest. Enamus inimesi on arvamusel, et kõik araablased on moslemid. See on müüt. Kõikidest moslemitest vaid 15% elab araabiamaades. Seega vaid kuuendik maailma moslemitest on araablased. Kõige suurem kogukond moslemeid elab Indoneesias (ligikaudu 200 mln)
..+18 kraadi. Sobivad allikavesi, jõevesi ja merevesi. Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta. Vanemaid mõjutatakse hormonaalselt, sellepärast on kõik järeltulijad emased Angerja kunstliku paljundamise tehnoloogia on veel välja töötamata – puudub leptotsefaali osa. kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud – kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sagad siiad, kohad jne.) kõikvõimalikke vahilisi, limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge
tarvitada. Teistkordne külmutamine pole lubatud, sest külmalembesed bakterid on vastupidavad ka võrdlemisi madalale temperatuurile. (joonis 4) Joonis 4. Külmutatud kala 18 Kalade soolamine Soolata võib kõiki kalaliike, kuid õigem on soolata ainult neid, mida soolakalana meeleldi ka toiduks tarvitatakse. Meil püütavatest kaladest on soolatatult kõige maitsvamad siiad, lõhed, forellid ja kilud. Väga palju soolatakse ka räimi(joon 5) ja vimbu. Parimaks soolamisajaks kodustes tingimustes on sügis, sest siis on hoiuruumid jahedamad, soola võib vähem panna ja pealegi on kalad sügisel rasvasemad. Soolamiseks võetakse täiesti terved kalad ja jämesool. Eristatakse kerget ja tugevat soolamist. Soolatakse ka kalamarja. Joonis 5. soolatud räimed 19 Kalade vinnutamine
Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas. Neuston (veekogu pindkilet asustavad organismid) ja pleuston (veepinnal triivivate
annaabi.ee 
