Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Ühel katastriüksusel võib olla kuni kolm sihtotstarvet, sihtotstarbe osatähtsus määratakse 5% täpsusega. Katastriüksuse sihtotstarbe liigid on: 1) elamumaa, 2)ärimaa, 3) tootmismaa, 4) mäetööstusmaa, 5) sotsiaalmaa, 6) veekogude maa, 7) transpordimaa, 8) jäätmehoidla maa, 9) riigikaitsemaa, 10) kaitsealune maa, 11) maatulundusmaa, 12) sihtotstarbeta maa. Kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. 18. Kuidas on seotud notar ja maakataster? Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast ehitise kui vallasasja võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed: 1) notariaalregistri number; 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti asukoht; 4) tehinguobjekti liik (ehitis, ehitise reaalosa);
korrakaitse-ehitiste maa, sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa, polügooni ja harjutusväljaku maa“. „Kaitsealune maa - riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud“. „Maatulundusmaa - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal“. „Sihtotstarbeta maa - iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata“. „Mäetööstusmaa - maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa“. „Turbatööstusmaa - turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh:
Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka. 012. Sihtotstarbeta maa (S) - maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. 4. Missugused on kinnisvaraturu tsüklid? Nagu majanduse tsüklit, saab ka kinnisvara tsüklit iseloomustada järjestikuliste perioodidega: aktiivsuse suurenemine, tipp, passiivsuse süvenemine ja madalseis. Kinnisvaraturu tsükli pikkus võib olla 4-20 aastat. Eristatakse pika- ja lühiajalist tsüklit. Pikaajaline tsükkel ligikaudu 18 aastat. 9
korrakaitse-ehitiste maa; sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa; 8) kaitsealune maa (010; H) riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud; 9) maatulundusmaa (011; M) põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; 10) sihtotstarbeta maa (012; S) iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata; 11) mäetööstusmaa (014; Mt) maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks 4 kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa;
*Eelarvepositsioon- valituse eelarvepositsioon jaguneb .. loeng 11. Lk.2 *Eelarve tulu ja kuluallikad - Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised muudatused enim eelarvepositsiooni.Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf 1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?) *Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu. On 2 peamist iseloomustavat suunda: Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast;
korrakaitse-ehitiste maa; sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa; 8) kaitsealune maa (010; H) – riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud; 9) maatulundusmaa (011; M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; 10) sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata; 11) mäetööstusmaa (014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh:
kulud tuleb katta riigieelarvest. Kohaliku elu küsimuste lahendamiseks peab riik maksu- ja eelarvesüsteemis ette nägema vajaliku raha või selle hankimise võimaluse. Seega peaks omavalitsusüksuste eelarve lisaeelarve otsuses põhiseadusele antud tõlgenduse kohaselt koosnema riigi ülesannete lahendamiseks mõeldud sihtotstarbelistest ja kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud üldjuhul sihtotstarbeta vahenditest. Riigi keskvõimu kohustus on esmalt määrata kindlaks riiklikud ülesanded. Enne seda tuleb kõiki ülesandeid pidada omavalitsuslikeks. Omavalitsusüksuste universaalpädevus (põhiseaduse § 154 lõige 1) seisab vastakuti põhiseaduse § 65 punktis 16 sätestatud Riigikogu universaalpädevusega riigielu küsimuste lahendamisel. Riigikogul on õigus ja võimalus otsustada, mis on riigielu küsimus ja seega määrata omavalitsusüksuste ülesannete piir.
kulud tuleb katta riigieelarvest. Kohaliku elu küsimuste lahendamiseks peab riik maksu- ja eelarvesüsteemis ette nägema vajaliku raha või selle hankimise võimaluse. Seega peaks omavalitsusüksuste eelarve lisaeelarve otsuses põhiseadusele antud tõlgenduse kohaselt 32 koosnema riigi ülesannete lahendamiseks mõeldud sihtotstarbelistest ja kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud üldjuhul sihtotstarbeta vahenditest. Riigi keskvõimu kohustus on esmalt määrata kindlaks riiklikud ülesanded. Enne seda tuleb kõiki ülesandeid pidada omavalitsuslikeks. Omavalitsusüksuste universaalpädevus (põhiseaduse § 154 lõige 1) seisab vastakuti põhiseaduse § 65 punktis 16 sätestatud Riigikogu universaalpädevusega riigielu küsimuste lahendamisel. Riigikogul on õigus ja võimalus otsustada, mis on riigielu küsimus ja seega määrata omavalitsusüksuste ülesannete piir. 118
annaabi.ee 
