kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud. Koosneb neljast sagarast: 1) Oimusagar: helide töötlemine ja mälu 2) Kiirusagar: töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi. 3) Kuklasagar: vastutab nägemise eest 4) Otsmikusagar: määrab isiksuse, kõne, mõtted Ajutüvi ühendab omavahel peaaju ja seljaaju. jaguneb:
Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Hormoonide toime käitumisele { Aju kontrollib käitumist peale otsese närvitegevuse ka hormoonide vahendusel { Käitumise hormonaalseks juhtimiseks on organismis nn. hüpotaalamuse-ajuripatsi- sihtorgani teljed { Tuntuim neist on stressile reageerimisega seotud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg (HPA telg) ja stressi tingimustes vabanevad neerupealiste hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin { Hormoonid on põhimõtteliselt ka virgatsained, aga kanduvad sihtorganini vereringe vahendusel Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3
ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini.
neerupealiste säsis adrenaliin. Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, “fight or flight” reaktsioon. Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad. Seedetrakti talitlus aeglustub. Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline – stressi mõju kestev. Parasümaatiline närvisüsteem: keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas. Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed. Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini. Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kui sümpaatilisi. Parasümpaatilised impulsid domineerivad magades ja seedides (puhkeseisund). Atsetüülkoliini toime lühiajaline. 4. Lihaskoe ehitus ja talitlus. 4.1. Lihaskoe liigid.
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus.
· Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, "fight or flight" reaktsioon · Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad · Seedetrakti talitlus aeglustub · Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline stressi mõju kestev Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS · Töötab alati
· Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, "fight or flight" reaktsioon · Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad · Seedetrakti talitlus aeglustub · Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline stressi mõju kestev Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini · Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kuisümpaatilisi · Parasümpaatilised impulsid domineerivadmagades ja seedides (puhkeseisund) · Atsetüülkoliini toime lühiajaline Autonoomne NS · Töötab alati
Närviimpulsse antakse edasi elektriliselt närvilõpmete ehk aksonite kaudu, mis koos soomaga moodustavad neuronid ehk närvirakud. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest aksonist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites, millest koosnevad närvijuhtmed. Ühenduskohtades, kas sihtorgani või närvirakkude ühenduse ehk sünapsi juures edastatakse signaali neurotransmitteri ehk virgatsaine abil. Nende ainete olemasolu tuvastavad retseptorid, mis muudavad keemilise signaali jälle elektriliseks. 37 Joonis 3.9. Närvirakk Sooma – tuuma ümbritsev närviraku põhiosa Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape.
annaabi.ee 
