spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico....
liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna
Sass Henno Elu algab täna , 248 lk Kohustuslik suvelugemine Raamat ei kulge kindlas järjekorras, vaid sündmused on aset leidnud eri ajal. Ta korrutab pidevalt, kuidas kõik kunagi lõppeb nii kui nii. Raamat algab sellega, kuidas mees kirjeldab oma naist, kes on igati täiuslik keha, vaimsus, vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüj...
läbi hukub. Et vanglakaristusest pääseda, võtab minategelane üle surnud poisi identiteedi. Helena viib peategelase ja Elina taaskord kokku (tuleb välja et Helena ja Elina on õed) ja kaks noort põgenevad koos Stockholmi, et õnnelikuks saada. Mõtlemapanev näide tekstist "Elu on mäng. Seesama meelelahutuslik mäng lasteajakirjade tagakaantel, kus sa ühendad täppe, et saada kokku terviklik pilt. Kui sa midagi valesti teed, on su silme ees ainult mingi mittemidagiütlev sigrimigri. Ja see ei ole lahendus, et auhindu võita." Lemmiktegelane Helena Töötas haiglas valveõena, kuid pidas ka prostituudi ametit. Hoolimata sellest aitas ta peategelast eneseotsingutel ja tiris ta probleemidekuhjast välja. Peategelane ja Helena kohtusid hotellis, kui soomlased poisi täis jootsid ja paljaks varastasid. Helena aitas hädalisel hotellist märkamatult pääseda. Tänu Helenale said kaks armastajat taaskord kokku. (peategelane ja Elina)
· Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo · Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale:
Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina pool on substraadi värvi, kui keegi tuleb teda ründama siis ta arvab tiivad, ning mustad ringid tunduvad kui silmad. Samuti ehmatatakse kujuga. 6. SEGAV VÄRVUS – nt sebra. Kui lõbi ründab sebrasi, siis joostes tekib triipude sigrimigri – ajab lõvi segadusse. 7. MIMIKRI – mõne teise organismi jäljendamine. Mimikri 2 tüüpi: 1. BATESI MIMIKRI – Kedagi jäljendades valetad, pettuse eesmärgil. Nt: Õiekärbes on täiesti kahjutu, herilase triipudega. Seetõttu teda kardetakse. Nt: orhideedel on õied ainult selleks, et tolmendajaid saada. See ei saa kunagi saada valdavaks – kaitse kaoks 2. MILLERI MIMIKRI – Mürgised/mittesöödavad organismid jäljendavad üksteist.
Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes. Tema sigrimigri maailm ( mis oli alguses mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail,
Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes. Tema sigrimigri maailm ( mis oli alguses mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail,
Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes. Tema sigrimigri maailm ( mis oli alguses mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail,
annaabi.ee 
