Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad. 2001.a. oli Eesti Kunstimuuseumis Toompeal (Rüütelkonna hoone, Kiriku plats 1) eesti esimese professionaalse maalikunstniku 175. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine igal aastal märtsikuus on Vastemõisas muutunud traditsiooniks. J. Köler sündis Viljandi läheduses Liivimaa kubermangus ja linna eestikeelse nime järgi lisas ta oma perekonnanimele üldnime ,,Wiliandi", signeerides nii sageli ka oma maale. Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. 6 Mälestus Kölerist Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. Eestis oligi Johann Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kodumaistel
tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953)
tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all „Purskkaev“, signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp’ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy – „eros c’est la vie“). Teoseid: „Trepist alla tulev akt“ (1912), „Purskkaev“ (1915), „Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest“, „L.H.O.O.Q.“ (1919).
ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953)
esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953)
annaabi.ee 
