5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II Vahimadrus II kutsekvalifikatsioon sisaldab lisaks madrus I kutseoskusnõuetele alljärgnevat:5.3 Põhioskused ja teadmised 5.3.1Vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad 5.3.2Roolikäsklused eesti ja inglise keeles 5.3.3Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel (COLREG) vaatlejana tegutsemisel 5.3.4Rahvusvahelise signaalkoodi (ICS) põhilised ühelipulised signaalid 5.3.5Tegutsemine vahiteenistuse liikmena 5.3.6Magnet-ja gürokompasside kasutamine 5.3.7Üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele ja vastupidi 5.3.8Adekvaatne reageerimine meremärkidele ja signaalidele MADRUS I, VAHIMADRUS II 5.4Lisaoskused ja teadmised 5.4.1Navigatsioonivahendid 5.4.2Lootsitrepi kasutamine 5.4.3Päästmine helikopterilt 5.4.4Ohtlikud veosed ning laadimis-ja lossimistööd 5.5Isikuomadused ja võimed.
..............................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp................................................................................................................15 Rahvusvahelise signaalkoodi lipud................................................................................17 Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine.. .19 Sildumisseade.................................................................................................................21 Ankruseade.....................................................................................................................23 Pääste vahendid.................................
teine laev võib mööduda; iii) ankrus olles reeglis 30 ettenähtud tulede ja märgi asemel käesolevas punktis ettenähtud tulesid või märki. e) Kui tuukritöödega tegeleva laeva mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda kõiki käesoleva reegli punktis d ettenähtud tulesid ja märke, peab laev kandma: i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge; ii) rahvusvahelise signaalkoodi lipu «A» jäika koopiat, mille kõrgus on vähemalt 1 meeter. Lipu ringnähtavuse tagamiseks tuleb võtta meetmeid. f) Miinitõrjetöid tegev laev peab lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele või reeglis 30 ankrus oleva laeva jaoks ettenähtud tuledele või märgile kandma kolme rohelist ringtuld või kolme kera. Üks nimetatud tuledest või märkidest peab olema eesmastitopi lähedal ja üks eesmasti raa kummaski otsas
12 Pilet 2) Rahvusvaheline pootsmanitoolit! Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda signaalkood paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise Signaalkoodi eesmärk on ühendada kommunikatsiooniteed ja vahendid 2
8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid 36 8.4. Ohualased leppemärgid 37 8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid 38 8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid 39 8.7. Tuleohutuse leppemärgid ja seletused 40 9. Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid 46 9.1. Lippude tähendused 47 10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus 48 10.1. Ujuvmärgistus 49 10.2. Tuled(plingid) 50 11. Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D 51 11.1
Omaani laht. Lisa I Naftareostuse vältimine Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt - Eesti ei ole ühinenud ja rahvusvaheliselt ei kehti. 3. Rahvusvahelise signaalkoodi lippude tundmine Pilet 23 1. Kollektiivsed päästevahendid Valvepaat resque boat parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel, et paremini saaksid inimesed pardale. Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud.
Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni. Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada. 2. Rahvusvaheline signaalkood Signaalkoodi eesmärk on ühendada kommunikatsiooniteed ja vahendid meresõiduohutuse tagamiseks eluliselt tähtsates situatsioonides. Seda eriti juhul, kui kerkivad üles keeleprobleemid. „Koodi“ koostamisel arvestati laialt kasutatavat raadiotelefoni ja –telegraafisidet. Kasutatavad signaalid koosnevad: a) ühetähelised signaalid- info jaoks, mis on väga kiire, tähtis või igapäevane; b)kahe tähelised- signaalid on üldosas;
ls kus: VL laeva kiirus sõlmedes, VLM lennumasina kiirus sõlmedes, l lennumasina halsi pikkus miilides, s kaugus halsside vahel miilides. Mitme lennumasina osalemise korral otsingus on võimalik kasutada erinevaid skeeme (Joon. 18.8). Joon. 18.8. Infovahetusel laevade ja lennumasinate vahel tuleb kasutada IMO standardseid fraase ning sõnavara, vajadusel aga Rahvusvahelist Signaalkoodi. Otsing peab jätkuma kuni kaob igasugune lootus päästa õnnetusse sattunuid. On teada, et olenemata kantavast riietusest ei pea inimene vees, mille temperatuur on alla 200C vastu üle 12 tunni: Temperatuuril alla 20C võib inimese elu vees säilida alla 45 minuti 2-40C alla 1,5 tunni 4-100C alla 3 tunni 0
annaabi.ee 
