asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval õe tööd kontrollivad vanemõde ja õendustöökoordinaator. Öösel tööd koordineerib valve vastutav õde. 2. SITUATSIOONI 1 KIRJELDUS Ühel päeval koos juhendajaga meil oli patsient, kellel oli tehtud hiljuti mitu operatsiooni: peensoole resektsioon, sigmasoole resektsioon, re-laparatoomia, hemikolektoomia, kõhuhaava revisioon + VAC süsteemi panek. Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, 2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua
Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Seedetrakti puhastus suu kaudu. 1970. aastal hakati rakendama. Pudelist, milles olev vedelik sisaldab kas füsioloogilist lahust või mannitooli. Tilgub vedelik nina-maosondi kaudu. Pt teatud ebasoovitav psühholoogiline mõju. Baariumklistiir Madala jääkainetesisaldusega diet. Röntgeniosakonnas pt tehakse baariumi sisaldav klistiir. Pärast röntgeniläbivalgustust pt võib minna tualetti. Sigmoidoskoopia (sigmasoole vaatlus) Pigem ebamugav kui valutekitav. Tavaliselt nõuab sigmoidoskoopia soolestiku ettevalmistamist ja eelnevat toiduvaliku kohandamist, enne kui päraku kaudu viiakse soolestikku torusarnane instrument. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Seedetrakti puhastus Kuseteede uuringuteks. Kui on vajalik neerude ja ja kusejuhade röntgeniläbivalgustus. Röntgenipilt on selgem, kui soolestik on tühi.
Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele
Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja 7 tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda
ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob. Sigmasoole täitumine põhjustab rektumi täitumise. Sisemine pärasoole sfinkter lõõgastub, samas tõmbub väline tugevamini kokku. Tekib venitustunne. Selline sfinkterite reaktsioon on mööduv, refleks võib edasi lükkuda. Selleks, et defekatsioon saaks toimuda, peab peaaju vastav keskus andma käsu lõõgastada väline sfinkter, siis lõõgastub ka sisemine. Defekatsiooni ajal toimub alaneva kooloni ja sigmasoole tugev propulsiivne kontraktsioon (lõõgastus ees, kontraktsioon järel)
Objektiivselt võib esineda hellus palpatsioonil vasakul alakõhus, palpeeritav abstsess, kõhulihaste pinge, kõhu väljavõlvumus. Divertikuliit võib tüsistuda perforatsiooniga. Divertikuliidi raskust hinnatakse Hinchey klassifikatsiooni järgi: 1) Hinchey I perikooliline flegmoon või abstsess; 2) Hinchey II vaagna abstsess; 3) Hinchey III purulentne peritoniit; 4) Hinchey IV fekaalne peritoniit. Divertikuloosi tüsistused: veritsus, divertikuliit, sigmasoole striktuur (obstruktiivsed sümptomid), kolovaginaalsed fistulid (fekaalne tupevoolus, infektsioonid), kolovesikaalsed fistulid (UTI, pneumatuuria, fekaalitükid uriinis). Diagnostika: Divertikuloos, veritsus koloskoopia (divertiikulite otsene visualiseerimine), mõnikord KT. Divertikuliit leukotsütoos, CRV tõus, KT kõht + vaagen i/v kontrastainega (käärsoole seina paksenemine >4mm, perikooliline põletik ja turse, divertiikulite esinemine)
Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). VIII AINE JA ENERGIAVAHETUS Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja
annaabi.ee 
