PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt.
5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1
TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul. RISOOM on maa-alune muundunud võsu (pohl, harilik mustikas, harilik nurmenukk, sinilill, maikelluke, paljud kõrrelised). Ta asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom
kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi. PUSCHKINIA – PEREKOND PUŠKIINIA • üheliigiline sibultaimede Puschkinia perekond liilialiste scilloides'Aragats_Gem' (Liliaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvab parasniisketes rohtlates. Liik P. scilloides ja var. libanotica on valkjate, keskelt sinise triibuga 7-8 mm läbimõõduga õitega, mis omakorda paiknevad õisikutes. Õisikuvarte
Kolm tolmukat välimiste õiekattelehtedega kohakuti Vili – kupar 1500-2000 liiki, kogu maailmas Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga Õiekate kolmetine, lahk- või liitlehine *P 3+3 A3 G3 Vili mustade seemnetega kupar või muud värvi seemnetega mari Õied pika varre otsas õisikus Esinevad sigisibulad 1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris
kasvatada talvel aknalaual raamtaimena toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena, seemned külvata varakevadel, istikud kindlasti ette ravimtaimena, sobib kasvatada maitsetaime peenrasse kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk) maha panna tütarsibulad(küüned) või sigisibulad maitsetaimena, u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast ravimtaimena, lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada.
Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. - 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on
Nt. mitmed begooniad, aas-jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. - 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud
Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on
annaabi.ee 
