See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea jooksul jooksul - Põhjustab looduslik valik - Muutused on pöörduvad - Muutused on pöördumatud - Muutused pole pärilikud - Muutused on pärilikud Olelusvõitlus- konkurents piiratud ressursside pärast. Võitlus toidu, elukoha ja sigimispartneri pärast. Olelustvõitlus avaldub vastupanus. Jaguneb kolmeks: eluta keskonna mõju (lumi ja külm), sama liigi teistele isenditele (liigisisene konkurents), teiste liikide surve (liikide vaheline konkurents). Konkurents: Liigisisene Liigiväline Otsene Kaudne Looduslik valik- isendite erinev ellujäämine ja paljunemine mille põhjuseks on organismide geneetilised erinevuseed ja ressursside piiratus. Neli liiki: stabiliseeriv valik - soosib keskmise tunnusega isendeid
Haistmine _ Lõhn on suhteliselt kauakestev ja on tuvastatav ka siis kui selle jätja on juba lahkunud _ Lõhn jääb kohtadesse, kus sama või erineva liigi isendid on viibinud _ Lõhn on suhteliselt aeglane info vahetamise moodus _ Toidu otsimine _ Vaenlase asukoha väljaselgitamine _ Märgistatud territooriumi tuvastamine _ Erinevate loomaliikide tuvastamine _ Liigikaaslastega suhtlemine _ Ema-järglase vaheline suhtlemine _ Erinevate isendite tuvastamine _ Meeleolu tuvastamine _ Sigimispartneri leidmine _Feromoonid- ained, mis toodetakse ühe looma poolt, et anda haistmise kaudu teistele loomadele infot _Mokapööramise reaktsioon (flehmen responce) _Vomeronasaal- e Jacobsoni organ Maitsmine _ Sõralistel 10 000- 20 000 maitsmispunga _ Kassidel ~500 maitsmispunga _ Koertel ~2000 maitsmispunga _ Inimesel ~10 000 maitsmispunga _ Kanadel ~20-30 maitsmispunga Häälitsemine _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitseks _ Ohu olukorras hoiatuseks
elektrivooluga klassifitseerib selle kala tugevaks elektriliseks kalaks INFOVAHETUS JA ÜMBRUSKONNA TAJUMINE Sachi organ (elektrielund) on peamine suhtluseallikas. See elund saadab välja nürka signaali, umbes 10 V amplituudiga. Neid signaale kasutatakse komuunikeerimises, samuti orienteerumises, samuti mitte ainult kasulik saagi leidmisel vaid arvatakse et see mängib suurt rolli ka sigimispartneri valimisel. Teadlased on kindlaks teinud et elektriangerjal on hästi arenenud kuulmis taju. Neil on Weberi aparaat. Mis ühendab kõrva ujupõiega mis suuresti võimendab nende kuulmist. SIGIMINE, ARENG, ELUIGA Elektriangerjad sigivad kuival ajal. Munad hoiustatakse hästi peidetud pessa, mis on tehtud isase süljest. Vaatlusel on selgunud, et keskmiselt 1200 embrüot koorub. Emaslooma marjaterade arvuks on loetud 17 000
Polüandriat esines peamiselt Tiibetis ja Himaalajas, kus kaks venda tihtipeale võtsid ühe naise, kuna nende vilets põllulapp ei jõudnud rohkem inimesi toita. Kuid neiski ühiskondades esines kõrvuti polüandriaga ka polügüüniat (jõukamail meestel). Seega paistab inimene erinevalt Euroopas levinud tavaarvamusest siiski suhteliselt hästi imetajate klassi hulka sobivat. Polügüünia eritüübid Ressursihõive-polügüünia Paljude liikide isastel põhineb endale mitme sigimispartneri hankimine võimalikult suurte ja ressursirohkete territooriumite vallutamisel (nn ressursihõive-polügüünia). Kui kõik territooriumid või ressursihulgad, mida erinevad isased kaitsevad, oleksid võrdsed, siis oleks emasel alati kasulik heita paari vaba isasega ja ta peaks vältima selliseid, kellel juba on sigimispartner. Viimasel juhul tuleks ju ühe emase kohta ressursse vähem kui esimesel juhul (eeldades, et ressursid jagatakse emaste vahel võrdselt). Meenutagem kollakõht-ümiseja
Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 7. Liigisisene suhtlus. Loomade liigisisest suhtlust peeti varem valdavalt vastastikku kasuliku informatsiooni vahetuseks Tõepoolest võib suur osa vahetatavast infost olla kasulik mõlemale suhtluspartnerile - nt. mõlema sigimispartneri jaoks on kasulik edastada informatsiooni oma täpsest liigilisest kuuluvusest - sugulaste puhul tuleb mängu hõimuvaliku printsiip jne Kuid mittesugulaste puhul on tähtis vaid see, et väljastatav signaal oleks kasulik isendile endale, sõltumata sellest, kas see signaal on teisele poolele kasulik või kahjulik Seepärast on loomade suhtlust õigem käsitleda pigem ühe isendi manipuleerimisena teise poolt kui vastastikku kasuliku infovahetusena 8
- alles jäi ainult Homo Sapiens, kes ei sõltu enam nii palju looduslikest tingimustest ja levib seetõttu metsiku kiirusega (muutes keskkonda) Liikidevahelised suhted Konkurents - on isendivaheline võitlus eluks vajalike tingimuste pärast - mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam konkurents - elujõulisem liik võib nõrgema välja tõrjuda - liigisisene kevadel lindude vahel, kes konkureerivad pesapaiga ja sigimispartneri pärast (nt laulurästas pesitsusajal) - eri liiki isendite vahel selliste loomade vahelm kel on elutingimuste osas samad vajadused (nt rasvatihane ja sinitihane sama elupaik ja toit; porgandid ja umbrohi) Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel
väiksemaks. Tegelikkus on muidugi keerulisem ja enamasti kipuvad ellujäämuskõverad olema lainelised. Sealt saab näha, millised eluperioodid on liigile kriitilised. Mõnel liigil on suremus suur nii noorte kui vanade isendite puhul. See võib tuleneda kiskjate survest, mis on suur just noortele ja vanadele. Suurenenud suremus võib ette tulla ka perioodidel, kus isendid peavad rändama või võitlema elupaiga või sigimispartneri pärast. 27. Elustrateegiad, K- ja r- kui äärmused? Elustrateegiad Ellujäämuskõverad näitavad, kuidas populatsioon säilitab oma arvukust. I tüüpi kõveraga liikidel on enamasti vähe järglasi kuid nad on hea kvaliteediga (suur tõenäosus ellu jääda). Siia rühma kuuluvad linnud ja suured imetajad, ka inimesed. III tüüpi ellujäämuskõveraga liigid on enamasti suure hulga järglastega, kelle ellujäämuse tõenäosus on äärmiselt väike (järglased halva kvaliteediga)
siis kaoks tal ära toiduallikas. Näiteks viljalutikas on taimeparasiit, kes toitub taimemahlast. Konkurents Organismid vajavad eluks toitu, eluruumi, sigimispartnerit jms, kuid kõike seda ei jätku kõigile lõputult. Kui organismid soovivad kasutada üht ja sama piiratud ressurssi, nt elupaika või toitu, peavad nad nende pärast võistlema, s.t konkureerima. Taimed konkureerivad peamiselt kasvuruumi, valguse ning mullas olevate toitainete ja vee pärast, loomad aga toidu, sigimispartneri ja elupaiga pärast, kus järglased üles kasvatada. Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kellel on ühesugused vajadused, siis kõigile ei jätku samas elupaigas kohta ega toitu. Elupaika jäävad asustama need loomad, kes on teistest edukamad ning need taimed, kes suudavad kiiremini kasvada ja jätavad teised varju. Konkurentsis teistest edukamate liikide populatsioonid on arvukamad, st paljunevad kiiremini ja on elujõulisemad.
enamasti kiskjate ja saakloomade vahel ning mille rolliks on vastaspoolt manipuleerida (üle kavaldada või ära hirmutada), peeti loomade liigisisest suhtlust varematel aegadel valdavalt vastastikku kasuliku informatsiooni vahetuseks. Tõsi, suur osa vahetatavast infost võibki olla kasulik mõlemale suhtluspartnerile. Näiteks informatsiooni edastamine oma täpsest liigilisest kuuluvusest on kahtlemata kasulik mõlema sigimispartneri jaoks. Oma lähisugulaste hoiatamine ohust on hõimuvaliku printsiibist lähtuvalt kasulik mõlemale poolele. Ent sõltumata sellest, kas signaal toob teisele isendile kasu või mitte, on mittesugulaste suhtluse puhul evolutsioonilisest seisukohast tähtis vaid see, et isendi poolt väljastatav signaal tooks kasu talle endale. Seepärast on ka loomade liigisisest suhtlust õigem käsitleda mitte niivõrd vastastikku kasuliku
annaabi.ee 
