Et metsislased on loodusmaastikulembesed liigid, kajastavad tulemused muutusi maastikes. *Randa uhutud lindude seire jälgib merelindude suremust ja seda mõjutavaid tegureid. 13. Millised on imetajate (sh ulukite) seire peamised ülesanded? *Käsitlevad valdavalt kaitsealuste liikide seisundit ja senise kaitsekorralduse edukust, aga ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14
Seires jälgitakse ka sigimisedukust ja ohutegurite mõju. Seireprogrammis kogutud informatsiooni kasutatakse liikide kaitse korralduses. Seire üheks jälgitavaks ohutegurite mõjuks on majandustegevusest põhjustatud muutusi looduskeskkonnas, enamjaolt vanades metsades ja märgaladel. Kotkad on tippkiskjad ja paiknevad toiduahela tipus, on üheks ohuteguriks ladestuvad mürkained (DDT, raskmetallid). Üks võimalus selle jälgimiseks on sigimisedukuse jälgimine. „Kotka ja must-toonekurg“ programmi kuuluvad järgmised linnud: merikotkas (Haliaetus albicilla); suur-konnakotkas (Aquila clanga); väike- konnakotkas (Aquila pomarina); kaljukotkas (Aquila chrysaetos); must-toonekurg (Ciconia nigra). Kuna igal aastal keskenutakse 1-2 liigile, on liigi seire sammuks 3-5 aastat. Sigimisedukust kontrollitakse pesapaikade määramisega ja poegade arvuga. Võimalusel
elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse varieeruvus on suurem kui emastel. Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse paarumiskonkurentsiks). · Mille poolest ja miks emaste ning isaste sigimisstrateegiad erinevad?
surma põhjused on evolutsioonilised Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli · selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga · sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis · sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid o signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine) o sport o keel o muusika; kunst; kultuur üleüldse Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima? · Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama o Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus o Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem. · R
kui elujõulise järglase üles kasvatamiseks piisab ka ühe vanema hoolest ja kui järglaste hülgamise korral on hülgajal sugupoolel suhteliselt lihtne leida uus partner. Miks on loomariigis tavaliselt järglaste hooldajaks emane, ja mis soodustab vastupidist? Isaduse tõendamatus, sotsiaalne monogaamia ja varjatud polügüünia. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA abil, näiteid. Hooldajaks tavaliselt emane, sest emase sigimisedukuse määrab ära järglaste kvaliteet. Lisaks on enamjaolt pojad kindlasti emase omad aga isadus pole 100% kindel. Vastupidist soodustab, kui isasel on keeruline leida uusi partnereid ja on mõtekam järglasi kasvatada või pole teada, kes on ema aga oma isadust teab. Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline (kasu/hinna vahekord ahvatlev)
sõltuvalt (tihti lihtsalt logistilistel või praktilistel kaalutlustel) ka teisi eeldatavalt fitnessiga seotud muutujaid, nagu näiteks kurna suurus; järglaste kaal; kasvukiirus; sigimisaeg (sesooni, aasta jm suhtes); suurus suguküpsuse saabumisel; lõimetishoolde esinemine; jne jne Erinevalt kolmest esimesest võib nende elukäiguomaduste puhul isendi suurim fitness olla seotud hoopis mingi vahepealse väärtusega (näiteks keskmine kurna suurus võib tagada maksimaalse eluaegse sigimisedukuse). Elukäiguomadused on elukäigu optimaalsusmudelites käsitletavad otsustusmuutujatena. Grupieluviisi mõjutavad tegurid Nüüd, kus oleme tutvunud juba terve rea käitumisökoloogias oluliste algmõistete ja meetoditega, püüdkem nende valguses analüüsida üht paljudele loomaliikidele iseloomulikku käitumist - gruppidesse koondumist. Mis on sellise käitumise funktsioon? Miks kajakad on kolooniais, miks põhjapõdrad on karjades, miks räimed on parvedes, miks tihased on salkades
et iga kaitseala on rohkem või vähem unikaalne koht just sellele kohale omaste karakteristikutega. Siiski saab välja tuua mõned lähenemised, kuidas seostada ökoloogilisi parameetreid kaitseala külastajate arvuga. • maapinna monitooring. Eesmärgiks fikseerida muutused taimkattes ning erosioon rajal ja selle lähiümbruses; • lindude pesitsusterritooriumite kaardistamine (sh pesade kaardistamine ning sigimisedukuse jälgimine) ning elupaigaeelistuste muutuste jälgimine; • seoste leidmine loomaliikide arvukuse/sigimisedukuse ja külastajate arvukuse vahel kindlal perioodil. Konkreetsemalt näiteks erinevate linnuliikide esinemise ajaline- ja ruumiline jaotumus ning nende andmete kõrvutamine kaitsealal toimuva külastajate aktiivsusega; • GIS poolt pakutavate võimaluste kasutamine külastajate tegevuse konkreetseks
annaabi.ee 
