Rabapüü ( Lagopus lagopus ) Evelyn Landing EMÜ 2013 Sissejuhatus kerge ülevaate rabapüüst,tema arvukusest eestis ning kuidas on tagatud liigi säilumine ka edaspidi. eesmärk on uurida rabapüü bioloogiat ja tema kaitsemeetmeid eestis ning kas praegused kaitsemeetmed on efektiivsed. Liigi bioloogia Välimus Söök Pojad Paigalind Suguküpsus Sigimisaeg Pesa Haudumine 3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus Eestis umbes 50- 100 paari rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud. Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat
Kägu Cuculus canorus Cuckoo Kägu http://muusika24.ee/Eesti/item/24992 Lühikirjeldus Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm. Mass: u 100 g Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba. Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall. Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti.
Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: Suised. Tiivad: Üks paar lennutiibu ning sumistid (tasakaaluelund). PALJUNEMINE Sigimisaeg: Kevad (esimene põlvkond), hilissuvi (teine põlvkond). Munade arv: Kuni 300. Arenguperiood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad. ARENGUTSÜKKEL
sentimeetrit, kaal jääb 3 ja 5 kilogrammi vahele. Soolakassi eluiga on 14 aastat. Seda liiki võib leida meretasemest kuni 3500 meetri kõrguseni. Ta eelistab rohke taimekasvuga jõgede äärseid alasid, kuid teda leidub ka avatud metsaaladel, savannis ja soodes.Soolakass on osav ujuja ja ronija. ta toitub väikeimetajatest nagu jänesed ja erinevad närilised, samuti sööb ta linde,kalu, kahepaikseid ja roomajaid. Jahti peab ta nii maapeal kui puu otsast. Soolakassi sigimisaeg on detsembrist maini. Kassi tiinus kestab kuni 78 päeva. Pesakonnas on 1- 3 järglast. Emane kass toob oma järglased ilmale kivide all, puu õõnsuses või tihedas taimestikus. Pojad kaaluvad sündides 65-90 grammi. Pojad sünnivad pimedatena ja avavad silmad alles 8 päeva pärast peale sündi. Püsti suudavad nad seista juba 4 päeva pärast peale ilmale tulekut. Ema hoolitseb järglaste eest esimesed 8 kuud , peale seda alustavad pojad iseseisvat elu.
ajaks veepinnale hõljuma, siis neelab kuldkala pinnalt helbeid ahmides liiga palju õhku, mille tagajärjel võib tema ujupõis haigestuda ning kala ei saa enam õiges asendis ujuda. Kuldkalad ei söö pimedas seetõttu tuleb neid toita siis, kui valgustus põleb. 1, 2 korda nädalas kalale anda spetsiaalselt neile mõeldud vitamiinilisandeid, mida saab osta akvaariumipoodidest. Vitamiinid aitavad ära hoida haigusi ning tugevdavad kalade immuunsüsteemi. Paljunemine: Kuldkala sigimisaeg jääb kevadesse. See on tegelikult ainuke aeg, kui kuldkalade sugu saab määrata emase kõht läheb marjast pungi ja isase kehale tekivad valged laigud. Kui mari on heidetud ja viljastatud tuleb see panna rohkete taimedega, umbes 21 kraadi veega kudemisakvaariumisse muidu söövad tulevased lapsevanemad selle ära kalakesed peaksid kooruma 5-7 päeva pärast , alguses meenutavad nad pisikesi taimevarte külge kinnitunud karvakesi
kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine
immunis -- vaba millestki). Areneb pärast antikehade ülekanet organismi ternespiimaga, immuunseerumiga või gammaglobuliinidega. Vt. ka immuunsus ja sekundaarne immuunsus. patentaeg (ld. patens -- avalik). Ajavahemik parasitooside kulus prepatentaja lõpust kuni parasiitide lahkumiseni peremehe organismist ehk aeg, mille jooksul võib leida loomalt võetud proovides parasiite või nende noorvorme. Patentaeg on täiskasvanud parasiitide sigimisaeg peremehe organismis. Lühikese vaheajaga korduvate nakatumiste puhul liituvad üksikud patentajad tunduvalt pikemaks summaarseks patentajaks, millega kaasneb pikaajaline parasiidikandvus. patogeen (kr. pathos -- kannatus + genos -- sünd). Haigust põhjustav tekitaja, nakkushaiguse (sealhulgas parasitoosi) tekitaja. 17 patogeensus (kr. pathos -- kannatus + genos -- sünd) -- tõvestavus, tõvetekkelisus.
- on otseselt fitnessi komponendid: ükskõik, millist neist suurendada, suureneb vastavalt ka fitness (tingimusel, et ülejäänud kaks omadust jäävad konstantseks). Peale nende põhiliste elukäiguomaduste aga kasutatakse elukäigu optimaalsusmudelites uuritavast organismist sõltuvalt (tihti lihtsalt logistilistel või praktilistel kaalutlustel) ka teisi eeldatavalt fitnessiga seotud muutujaid, nagu näiteks kurna suurus; järglaste kaal; kasvukiirus; sigimisaeg (sesooni, aasta jm suhtes); suurus suguküpsuse saabumisel; lõimetishoolde esinemine; jne jne Erinevalt kolmest esimesest võib nende elukäiguomaduste puhul isendi suurim fitness olla seotud hoopis mingi vahepealse väärtusega (näiteks keskmine kurna suurus võib tagada maksimaalse eluaegse sigimisedukuse). Elukäiguomadused on elukäigu optimaalsusmudelites käsitletavad otsustusmuutujatena. Grupieluviisi mõjutavad tegurid