MINU TAANI · Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas
suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad
sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada ,,tühi-täis" põhimõttel. Pärast sigade äraajamist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. 16. Sigade pidamisviisid, seasulud sulgude põrandad (vabad ja tiined emised, sugukuldid, imetavad emised, võõrdepõrsad, nuumikud). Erinevate seagruppide pidamisel kasutatavad sulutüübid Siga sünnib ja kasvab sulus. Seepärast peab sulg kindlustama sigadele head kasvutingimused. Sigala töö ratsionaalsel korraldamisel on oluline otstarbekas sulutüübi valik. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmistatud
sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada „tühi-täis“ põhimõttel. Pärast sigade äraajamist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. 16. Sigade pidamisviisid, seasulud sulgude põrandad (vabad ja tiined emised, sugukuldid, imetavad emised, võõrdepõrsad, nuumikud). Erinevate seagruppide pidamisel kasutatavad sulutüübid Siga sünnib ja kasvab sulus. Seepärast peab sulg kindlustama sigadele head kasvutingimused. Sigala töö ratsionaalsel korraldamisel on oluline otstarbekas sulutüübi valik. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka vabalt sügavallapanul. Lauda põrand on valmis-
Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus Söötmissüsteeme on sigalas kaks: üks on jahu saamine kolust kärru nupuvajutusega ja käru liikumine mööda vahekäike (joonis 3) ning teine on poolautomaatne süsteem (joonis 4), kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga
μk − mootori käivitusmomendi kordsus μv − mootori väärtusmomendi kordsus ρ − hammasratta inertsraadius, m υ − tööorgani joonkiirus, m/s SISSEJUHATUS Käesoleva kursuseprojekti eesmärgiks on ratsionaalse automatiseeritud elektriajami kavandamine ja arvutamine. Teemaks on vastavalt õpinguraamatu viimastele numbritele 42 „Rippvagoneti elektriajam“. Üherööpaline rippvagonett on mõeldud loomade söötmiseks laudas või sigalas. Ripptee rööbas on riputatud ruumi lakke. Vagonett laaditakse täis söödahoidlas ja tühjendatakse käsitsi kümnes kohas võrdsete teepikkuste järel. Igas mahalaadimiskohas kulub 30 s. Koormata vagoneti ja ajami mass on 240 kg. Rataste veeretakistustegur f= 0,1. Asünkroonmootoriga ajam paikneb seinal ning vagonett on trossveoga . [1] Tabel 1.1. Lähteandmed [1] Transporditava materjali mass, kg 260 Ripptee kogupikkus, m 130 Sellest laudas, m 42
täieliku rauatarbe. 30 Põrsad kasvavad kiiresti ja seega on nende rauatarve suurem kui teiste liikide noorloomadel. Rauatarbe rahuldamiseks süstitakse põrsastele 2.–4. elupäeval rauapreparaate, mis rahuldab põrsa rauatarbe selle ajani, mil nad hakkavad sööma lisasööta. Kui põrsaid hakatakse lisasöödaga söötma suhteliselt hilja (alles 2. elukuul), tuleks rauapreparaati süstida veel üks kord. Aneemia esineb sigalas kasvavatel põrsastel. Kui imetavaid emiseid peetakse suvelaagris, tuhnivad põrsad mulda, kust saavad rauda. Rauapreparaatide puudusel tuleb varuda murumättaid ja panna põrsastele sulgu. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Pangetäie vee kohta tuleb võtta 10 g viinhapet ja 15 g raudsulfaati
Õhuvahetust mõjub isu suurendavalt: (0,16 m3/h/siga 0,4 0,50 m3/h/siga suurendas söömust 160 g päevas.) 4. TIINED EMISED Madal temp ei mõjuta tiinuse kulgu, küll võib aga lühiajaline ülekuumenemine (2 h 40oC) 2. 13.nda tiinuspäevani suurendada embrüonaalset suremust kuni 63%. Rühmasulus pidamisel peaks sigala temp olema minimaalselt 15 oC, individuaalsel pidamisel aga suurem 20oC. 5. IMETAVAD EMISED Termoneutraalne tsoon on 15 18oC, tihti on sigalas 22 25oC. Soojas sigalas väheneb emise söömus, selle tulemusena ka emiste piimaand ja põrsaste võõrutusmass. 46. Erinevate searühmade pidamisnõuded ( imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, vabad-, tiined- ja imetavad emised, sugukuldid). Sigade rühm Pidamisviis Arv Sulu suurus Söötmine sulus 23
vähendvad sellised haigused nagu brutselloos, katk, leprospiroos, tuberkuloos jne. Samuti abortide põhjuseks on suguteedesse sattunud mikroganismide poolt põhjustatud haigused. 4. Sperma bakteriaalne saastatus see võib juhtuda kunstliku seemenduse korral, kui ei täideta sanitaartehnilisi nõudeid. 5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse
kasutatakse nende puitu väga harva. Mitmete troopiliste puuliikide puit on mürgine ja seepärast imporditakse neist väheseid. Sellise puidu töötlemisel võivad puidutolm ja saepuru tundlikel inimestel põhjustada allergilisi sümptomeid ja nahapõletikke. Näiteks mansooniapuidu töötlemisel tekkiv puidutolm võib põhjustada peapööritust, halba enesetunnet, kurguvalu, ninaverejooksu ja naha ärritumist. On teada juhtum, kus mansooniapuidu saepuru kasutamisel allapanuna sigalas haigestusid kõik põrsad. Mansooniapuu koort kasutasid ürgelanikud nooleotste mürgitamiseks. Korrosioon (puidu lagunemine õhu ja vee toimel) Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel (joonis 54). Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. _____________________________A. Roos______________________________ 43
Ta alustas kolme lehmaga. Naisega pidasid nad plaani, kuidas karjapidamist laiendada. Piima kokkuostuhind langes ja ühegi lehma pidamine polnud enam tasuv. Vana vene traktor läks katki, uue ostmiseks polnud võimalusi. Ta tahtis Soome sõita, et näha, kuidas värskes Euroopa Liidu maas elu läheb, aga raha polnud. Surmapõhjus: Nuga läks taskus lahti. 4.165. Rünno Mäe Sünnikoht: Harala Lugu: Rait Vadi pakkus head tööd: ütles, et saadab Rootsi väljaõppele, et siis hiljem endises sigalas mingeid vidinaid valmistama hakata. Vadi hakkas kohalikelt agentuuriandmeid koguma. Need mustasid Rünnot ja ta jäeti õppegrupist välja. Rünno oli pettunud. Purjus peaga läks ta Rait Vadile peksa andma, aga sai hoopis ise keretäie, sest too oli karateed õppinud. Surmapõhjus: Rait Vadiga kakeldes sai kõva keretäie ja suri vigastustesse. 4.166. Rait Vadi Sünnikoht: Harala Olemus: egoist, teisi inimesi tema jaoks ei eksisteerinud; ettevõtlik;
annaabi.ee 
