Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24
Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend. NUKKVÕLLI ASENDI ANDUR Nukkvõlli asendi anduri kaudu saab mootori arvuti infot selle kohta,
Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend. NUKKVÕLLI ASENDI ANDUR Nukkvõlli asendi anduri kaudu saab mootori arvuti infot selle kohta,
25.siduri vahetus. Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli. Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad. Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast. Lahti keerata siduri korvi poldid. Lõdvaks lasta polte järjest, mitte keerata kohe välja . Eemaldada sidurikorv koos kettaga.Puhastada hooratas ja sidurikoda frektsiooni tolmust. Ja kontrollida et ei oleks õlileket mootori tagumisest väntvõlli tihendist. Või siduri võlli tihendist.Käigukasti küljest eemaldada survelaager.Uus sidur paigaldada kasutades tsentreerimiseks Siduri korvi poldid keerata kinni järjest. Et mitte teha viga sidurikorvi lamellplaadile .Eemaldada sidurivõlli tsentreerimis abinõu.Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega
seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu
Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda 5. Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur
sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid Joonis 35:Liugurite lukustus mehhanism 1. Liugurid 2. Fiksaatori lukk 3. Fiksaatori pesad 4. Fiksaatorid 5. Korpus 6. Fiksaatori kork koos vedruga 1. esimese käigu hammasrattapaar, 2. teise käigu hammasrattapaar, 3. kolmanda käigu hammasrattapaar, 4. neljanda käigu hammasrattapaar, 5. viienda käigu hammasrattapaar, 6. tagurpidikäigu hammasrattad, 7. sidurikoda, 8. käigukasti korpus, 9. Vedav võll, 10. Veetav võll, 11. vedava võlli laager, 12. peaülekanne, 13. ja 14. veetava võlli laagrid Auto käiguvahetuse ajal on sidur lahutatud ja auto liigub hooga edasi. Et käigud lülituksid müratult ja tõugeteta, kasutatakse sünkronisaatoreid. Sünkronisaatori (Joonis 37) ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib
Veetava võlli pöörlemissagedus võrdub vedava võlli pöörlemissageduse ja sisselülitatud käigu ülekandearvu jagatisega. Joonis 32:Kahe võlliga käigukast. 1. esimese käigu hammasrattapaar, 2. teise käigu hammasrattapaar, 3. kolmanda käigu hammasrattapaar, 4. neljanda käigu hammasrattapaar, 5. viienda käigu hammasrattapaar, 6. tagurpidikäigu hammasrattad, 7. sidurikoda, 8. käigukasti korpus, 9. Vedav võll, 10. Veetav võll, 11. vedava võlli laager, 12. peaülekanne, 13. ja 14. veetava võlli laagrid 28 Vajaliku käigu sisselülitamiseks liigutatakse käigukangi, mis nihutab hargi(kahvli) abil (vedava või veetava) võlli hammasratta sünkronisaatori hambumisse. Et käike oleks võimalik üksteisest eristada, nummerdatakse need masina liikumiskiiruse kasvu järjekorras