Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................................2 Sidepataljoni ajalugu........................................................................................................3 Sümbolid..........................................................................................................................5 Vapp.............................................................................................................................5 Lipp.............................................................................................................
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse Töötanud • 1991-1992 Majandusministeerium ja Eesti Erastamisagentuur • 1994-1995 AS Baltika • 1995-1997 reklaamiagentuur Zavod • 1997-1998 ERA Pank ja kindlustusselts Polaris (pressiesindaja) • 1998-2008 TV3 saatejuht („Kahvel“, „Kes tahab saada miljonäriks?“) • 2008-2011 Kanal 2 saatejuht („Tõehetk“, „Ilus ja valus“, „Hannes Võrno Q“, „20 aastat hiljem“) • 2011-2015 Kaitseväe Staabi ja Sidepataljoni teavituskompani ülem „Missioon. Ühe missiooni päevikud“ • Kirjutas Maagiline Ruum • 2016 • Autobiograafiline • Võrno avab raamatuga enda kuuekuulist elu Afganistani missioonil 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kevadeni „Poisi lugu“ • Kirjutas Petrone Print • 2009 • Võrno räägib teoses enda lapsepõlvest kasutades väljamõeldud tegelast („poiss“) • Jutte vürtsitab lisatud fantaasia ja raamatu teeb lihtsasti loetavaks Võrnole omane hea
Nad põgenesid mässajate juurest ja ruttasid kasarmutesse sõdureid ette hoiatama. Sellest hoolimata õnnestus kohale jõudes Loorentsil muuta kõik tankid sõidukõlbmatuteks, peale ühe, millega ta sõitis garaazist välja. Seepeale hüppas tanki peale veltveebel Rudolf Kaptein ja laskis tanki vaatluspilu kaudu Loorentsi maha, mispeale teised põgenesid. Teine osa mässajaid, kes peitis end Dreevingi 13 salakorteris, saadeti ründama 10. rügemendi staapi, sidepataljoni õppekompaniid ja tankidivisjoni õppejaoskonda. Rünnati ka 10. rügemendi kasiinot, kus tapeti une pealt kolm nooremohvitseri, Sidepataljoni õppekompanii ründamine Mäe kasarmutes aga ebaõnnestus. Kuna padruneid oli vähe, anti käsk mässajaid tagasi lüüa tääkidega. Kui lõpuks lõhuti maha relvahoidla uks, kust saadi padruneid, sunniti mässajad taganema, kellest osad vangistati hoovil.
eetrisseandmist läbi ja tehtud parandusi tuli arvestada. Tehti ka järeltsensuuri. RH riigistati 1. 07. 1934. Põhjuseks on toodud vajadust parandada RH kvalieeti nii tehniliselt kui sisuliselt, osaühing seda võlgade tõttu ei suutnud. Raadiodirektoriks sai Friedrich Olbrei, kes töötas selles ametis 1940. astani. Ta oli tehnilise haridusega ohvitser, kes varem oli olnud kindralstaabi käsundusohvitser ja sidepataljoni ülem. Ta lähtus raadiotöös arusaamast, et raadio on oluline eelkõige kultuurivahendina. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti Siberisse vangilaagrisse, siis asumisele. RH riigistamine oli tihedalt seotud poliitilise reziimi tugevdamisega: kui algusaastatel nähti raadios kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest.
Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940. Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal. Samba taastamistöödega tehti algust 1994. aastal, mil muinsuskaitsjad ja sidepataljoni ajateenijas kaevasid kalmistul maa seest välja viis dolomiidist figuurplokki, kusjuures üks jäigi kadunuks. Orginaaldetailidest oli võimalik kasutada samba keskosas paiknenud Vabaduse Risti graniidist kujutist, mille leidsis 1962. aastal kalmistu võsast Henno Usatv, Toivo Hüvato ja Aare Tamra. Rist peideti H. Ustavi maja keldrisse. Avalikkuse ette toodi see alles 1995. aastal. Taastamistööde käigus valmistasid puuduoleva skulptuurploki Ants Mölder ja Aime Kuulbuch
indiv 8.) ja 2007 (õhupüstolist indiv 4. ja spordipüstolist indiv 5.) juunioride EM-il, 2007 suveuniversiaadil ning 200810 EM-il (õhupüstolist indiv 2009 13. ja 2010 10.). Vera on püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit (õhupüstolist 40 lasku koos finaaliga 2007 474,9, 2008 480,9 ja 2010 487,9). Suurmeister (2007). Kuulunud a-st 2005 püstolilaskurina Eesti koondisse. Teeninud Eesti kaitsejõududes, auastmelt kapral. Olnud 2006 Üksik- sidepataljoni juurde kuuluva spordirühma liige. Kuulunud Narva LSK-sse ja Kaitsejõudude Spordiklubisse. 9 RUMJANTSEVA, VEERA 10 2.1 2012 LONDON - ÜLEMAAILMNE LASKESPORT. Londoni olümpiamängude üheksanda päeva esimese kuldmedali võitis 50 m kauguselt vabapüssis laskmises Jongoh Jin, kes enne finaallaskmist kaotas kaasmaalasele Young Rae Choile seitsme punktiga. Finaalis tegi Jin aga perfektse laskmise, teenis selle eest 100 punkti, mis andis kokkuvõttes 662 punkti ja kuldmedali
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene
annaabi.ee 
