...........9 Kasutatud materjalid...................................................................................................... 10 Pilte................................................................................................................................ 11 1 Sissejuhatus Koostasin oma refveraadi Üksik- sidepataljonist. Sellega tutvustan pataljoni töid ja tegemisi. Samuti tutvustan pataljoni ajalugu. Sidepataljon asub Tallinnas Filtri teel ning on kaitseväe maaväe osa. Pataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vaheline side ning koolitada välja brigaadi staabi- ja toetusüksusi. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel. Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii. 2 Sidepataljoni ajalugu
kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral
majanduskriisid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisatsion) NATO artikli 5 põhimõte Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas, VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas, Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal, Suurtükiväegrupp Tapal, Õhutõrjedivisjon Tapal, Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud
korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema
• Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu Staabi- ja sidepataljon • Ülem: kolonelleitnant Rene Innos Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond
· Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmureziimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel, mis võib kehtida kuni 72 tundi. · Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon Tallinnas- Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Mereväebaas ja laevastik, Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet · Kutsealune on kriminaalasjas kahtlustav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni
INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (8, 'Anti', 'Aas', '38502077530'); INSERT INTO ISIK (ID, EESNIMI, PERENIMI, ISIKUKOOD) VALUES (9, 'Janar', 'Seen', '34001012530'); Tulemus Andmete lisamine tabelisse VAEOSA INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (1, 'EE110', 'Vahipataljon', 'tseremoniaalkohustus'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (2, 'EE120', 'Staabi- ja sidepataljon', 'infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekt'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (3, 'EE130', 'Jalaväepataljon', 'laskurid, sanitarid'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (4, 'EE140', 'Logistikapataljon', 'väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (5, 'EE150', 'Suurtükiväepataljon', 'tegevust kaudtulega');
Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetajad asuvad Kaitseväes teenima ohvitseridena. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas. 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID Embleemid on järjestatud vasakult paremale ja selles järjekorras nagu need loetus on. Tallinnas Vahipataljon Staabi- ja sidepataljon Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Mereväebaas ja laevastik 5 Jõhvis Viru jalaväepataljon Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon Paldiskis Kalevi jalaväepataljon Tapal 6 Suurtükiväepataljon
Pataljoni juhib pataljoniülem, kelleks on tavaliselt vanemohvitser. Pataljon kuulub harilikult rügemendi või brigaadi koosseisu. Üksikpataljon on administratiivselt ja struktuuriliselt iseseisev väeosa, mis ei ole allutatud otseselt ühelegi rügemendile ega brigaadile, vaid allub vahetult kõrgemale väekoondisele või juhtkonnale. Näiteks: · tankipataljon · soomusjalaväepataljon (motolaskurpataljon) · jalaväepataljon · pioneeripataljon · sidepataljon · suurtükiväepataljon Mereväes ja Õhuväes nimetatakse pataljoniga võrdsustatud üksust divisjoniks. Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2-5 pataljonist ja eriotstarbelistest kompaniidest ning rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement. Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel
ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülema alluvuses on staap, 4) abistada seadustega sätestatud väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes- katastroofide korral. kust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõp- pekeskus, VÕK Üksik-sidepataljon Maaväe ülesanded kriiside korral: ning VÕK Rahuoperatsioonide Kes- 1) valmistuda üleminekuks sõjaaja kus. Operatiivüksustest on maaväe juhtimisstruktuurile; ülema otseses alluvuses brigaadi staap 2) tõsta väljaõppe intensiivistamise ja Scouts-pataljon. Jalaväepataljoni ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel struktuur ja ülesannete jaotus on lisas
Järjest rohkem Presiidiumi ka siin paiknev okupatsiooniarmee. 1944. aastal 1947. aasta tankipolk, kaks suurtükipolku, 9. juuni seaduse põhjal, sidepataljon, uuesti alanud Nõukogude okupatsiooni ajal mille hakati tähelepanu pöörama ka kohaliku kaadri sisu on mulle sapööripataljon, teatavaks tehtud. Omakäeline tankitörjedivisjon ja väikse
annaabi.ee 
