Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel.
Enamik südame-probleeme on seotud pärgarteri ringluse puudustega, tingitud vereklompidest või arteriosklerootilistest ladestustest. Räni juuresolek, mis on sidekoe koostisosa, kindlustab kõige paremini südame välispindade terviklikkuse säilimise. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude, südamelihaskude ja silelihaskude. Vaatleme nt vöötlihaskude, mis on peamiselt kinnitunud luude külge, kuid on seotud ka naha ja sügavate sidekirmete külge. See lihaskude on ümbritsetud ja kaitstud sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike täidab see lihastevahelise ruumi. Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad
sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu sünteesitakse liigesevõiet e sünooviat, liiges kaetud kõhrega). Üheteljelised liigesed- ratasliiges (peaga eitus), plokkliiges (sõrmelülid); kaheteljelised- ellipsoidliiges (peaga jaatus, kallutamine); kolmetelj- keraliiges (puusa-, õlaliiges). Skeletilihased kinnituvad luudele, lõpevad kõõlustega, lihased ümbritsetud sidekirmete e fastsiatega. Nahalihased pehmetes kudedes, miimiline funktsioon, peamisel pea piirkonna lihased. Lihasraku kontraktsioon Motoorse närvi lõpmelt AchAP tekekontraheeruminemembraanis N-tüüpi kolinoretseptorid, lihasrakku hakkan tungima Na lõpp-plaadi potentsiaalvallandub AP (lihasrakud erutuv kude). AP seotud lihase kontraheerumise mehhanism = elektromehaaniline sidestus. Toimub üle Ca- ioonide, AP levib ka piki t-torukesi, toob kaasa tsütoplasmas Ca konts tõusu
Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil
Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil
· Valu, mis on tingitud katki läinud villidest. 23 · Iiveldus, mis on tingitud haigusest. · Ebamugavus ja häbitunne, mis on tingitud haiguse põhjustatud muutustest kehal. Video: https://www.youtube.com/watch?v=TJyLXFsyGBw Pilt : Arutelu, küsimused: Milline on kõige suurem probleem patsientidele, mida vöötohatis kaasa toob? Flegmoon Flegmoon on laialdane mädapõletik, mis haarab nahaaluse rakustiku, sidekirmete- ja lihastevahelised vaheruumid. Flegmoonil ei ole kindlaid piirjooni ja seetõttu on mädanik laialivalguv. Lõualuu piirkonna flegmoonid on sagedamini põhjustatudhambast lähtunud põletikust, kuid nad võivad olla ka muu põletiku tagajärg. Flegmoonid võivad olla põhjustatud ka nahaaluse rakustiku mädapõletikust (furunkulist, karbunkulist). Samuti võib viia flegmoonini lümfisõlmede põletik. Flegmoonide sümptomid jagunevad üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised:
Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) 27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg). Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline
Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) Lihastoonus - Lihase iseärasus, mis on esile kutsutud närviimpulsside pideva voo poolt lihasesse ning mis tingib lihase vastupanu välja venimisele. Ebanormaalset lihastoonust võib määratleda kui: hüpertoonus (kõrgenenud lihastoonus,
vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas. Seega - naise vaagen on lühem ja laiem, suurema mahuga ja madal; see on väga oluline, kuna naisel täidab vaagen ka sünnitusteede funktsiooni. Vaagna põhi Vaagna põhi etendab naise suguelundite füsioloogias tähtsat osa. Vaagna põhja lihaste ja sidekirmete tunduv lõtvumine või vigastumine tingib rea patoloogilisi kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp, ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e
annaabi.ee 
