Magnetlint ise koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Põhimikumaterjalina kasutatakse polüetüleenteraftalaati ja polüestreid. Töökiht on magneetuva materjali pisiosakesi sisaldav lakitaoline sideainekiht, mis kantakse põhimikule. Sideainetena leiavad kasutamist polüesterpolüuretaanid, mis on mehhaaniliselt vastupidavad ja keemiliselt küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind
kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed Ei tohi lahustuda sideaines Ei tohi lahuses punduda Täiteainena kasutatakse : Kriit kaoliin Pigmendid Pigmendid on värvained, mille lisamisel sideainele saadakse värv Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades neid sideainesse annavad nad värvile tooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon Kattevõime Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker, umbra) Sünteetilise päritoluga – keemised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus
· Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2. Sideaine 3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: · Paber (harilik või veekindel) · Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) · Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina · Sideaine seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge · Sideaine on looduslik või sünteetiline liim · Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? · Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas · Eelis lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti · Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre.
• Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2. Sideaine 3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: • Paber (harilik või veekindel) • Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) • Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina • Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge • Sideaine on looduslik või sünteetiline liim • Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti • Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre.
Lihvmaterjal koosneb : Alusmaterjal Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla Paber (harilik või veekindel) Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge Sideaine on looduslik või sünteetiline liim Nõuded sideainele : Piisavalt aleastne Termiliselt püsiv Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : Rullina täislaiuses Rullina laius lõigatud Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks)
· Modifitseeritud materjal- peeneteralisest ainest saadakse suuremamõõduline, mis moodustavad kandevõimelisema skeleti katendkihis. · Nõrgalt seotud materjal- tekib monoliit mis jaotub väikesteks plaatideks, mille vahelised plaadid ei peegeldu ülekate pinnal. · Tugevalt seotud materjal- moodustub monoliit, suurteks plaatideks, mille vahelised praod peegelduvad teekate pinnal. 192. Vastavalt kasutatavale sideainele jagatakse stabiliseeritud katendikihid kolmeks: · Hüdraulilise sideainega e. tsementstabiliseeritud kihid, mis on suure kandevõimega · Bituumenstabiliseeritud kihid on hea vee ja ilmastikukindlusega kuid väiksema kandevõimega · Kompleksstabiliseeritud kihid elastsemad ja sama väärtse kandevõimega. 193. Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjal võib olla uus
kandevõimelisema ja nihkekindlama skeleti; 2) nõrgalt seotud materjal tekib monoliit, milline kas ehituse või liikluse käigus jaotub korrapäratuteks väikese pinnaga plaatideks, mille vahelised praod ei peegeldu ülekatte pinnal; 3) tugevalt seotud materjal moodustub monoliit, mis kahanemis- või temperatuuripingete mõjul jaotub suurteks plaatideks, mille vahelised parod peegelduvad hiljem teekatte pinnal; 193. Vastavalt kasutatavale sideainele jagatakse stabiliseeritud katendikihid kolmeks, nimeta need kihid Tsementstabiliseeritud, bituumenstabiliseeritud, kompleksstabiliseeritud. 194. Mis on tsementstabiliseerimine Täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjaliks uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekattest saadud materjal või vana asfaltkatte freespuru. 195. Mis on betuumenstabiliseerimine Täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu
1995-96 CVD boornitriid pinded kermistel 1990-94 CVD ja PVD pinded 1999 Nanostruktuursed kermised 2001 Nanostruktuursed TiC ker. Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil
See on ilmselt tingitud inkubatsiooniperioodist kulumise algperioodil. Sellest nähtub ka, et usaldusväärse kordaja k väärtuse saamiseks peab läbitava tee pikkus katsetamisel olema ligikaudu 4 km. Sel juhul sissetöötamisperioodi mõju ei avalda kulumise kordajale olulist mõju. Uuriti ka Cr3C2-20% Nii kermiste molübdeeniga legeerimise mõju kermite kulumise kulutamisel suurematel koormustel (P=40 ja 180N) ja väiksematel kiirustel (v=2,2 m/s). Ainult vähese (1-5%Mo) lisamine sideainele tõstab veidi kermise kulumiskindlust (joon. 3.12). Suurema koguse molübdeeniga legeerimine (20-30%) muudab materjali hapraks, mistõttu tema kulumise kiirus suureneb. Seega selliste hõõrdetingimuste puhul Mo-ga legeerimine vähendab kulumiskindlust. See kinnitab veelkord, et hõõrdekulumine on kõige keerulisem kulumisliik (võrreldes abrasiiv- ja erosioonkulumisega), mistõttu materjalide kulumiskindluse on väga raskesti prognoositav.
annaabi.ee 
