,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda
listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni). Uued usundid sünnivad olemasolevate usundite liitumisel. Nõnda on Haitil kristluse ning Aafrika hõimuusundi segunedes sundinud voodoo. Uued usundid kujunevad ka vanade usundite teisenedes, uuenedes. Nii on islamist sündinud bahai usk, taoismist aga nüüdisaegses Hiinas populaarne Falun Gong.
Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi. Oluline oli luule, sest selle abil sai oma emotsioone siiralt avaldada. Kogaku koolkond. Ogy Sorai, (1666 1728) Tokugawa Gakusoku (1715), Bend (1717) ja Sorai sensei tmonsho (1724).
(välis)mõjude kaitseks · Pagood - stuupa üks vorme, hrl. u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus. · Palveveskid, palvelipud Budism Läänes: eestvedajad H.S.Olcott & H.P.Blavatsky Budism Eestis: Vend Vahindra (Karl Tõnisson, Karlis Tennisons; 1883-1962) JAAPAN ja SHINTO · Shinto ehk kami no michi (shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline, animistlik rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. · Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid: · keisrikoja sinto (kshitsu shint) - Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon
moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Nahast üle Kytosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100aasta juubelit Heian Jingu (Shint tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos. 1100.a. tagasi. Sellega seoses asutati Butokukai, et jälle taaselustada Budtegevust Jaapanis. Bud alaväärtustati Jaapanis 1867.a. europaseerimise ajal. Siis vaadeldi kõike jaapanipärast kui mittekaasaegset. Kuid ajad muutusid ja jaapanlane olemine muutus jälle tähtsaks. Butokukai pidi ehitama Butokudeni (Bud treeninghalli) Heian Jingusse Kytos ja korraldama Budtreeninguid iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus.
shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shint on üldse usund, sest: · ajaloolised lätted on ebamäärase · puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem · pole ametlikult tunnustatud pühakirja
ba kasutab m¨arki arvu vastuv~otmist. Muistne init- t¨ahenduses, oli Yin siatsioonikoda oli suurte har- ajastu tants. japuudega, sarnane Shint¯o / ¡ Kujutab voolavat p¨uhamutega . Seal elati karmi elu ning p¨ uhendati sa- £30 ¢vett, nagu kujutab voola- lajastesse ~opetustesse k~orgest vat ~ohku. soost lapsi . Zhou / ¡ P¨ aikese
kahe k¨ae kujutis, mis asetamas ehitisse noorukit 子弟. 爻 v˜oib vaadata ka koos 子 16 nagu m¨argis (教). 〔説文〕annab m¨argi o˜ igeks kujuks ning seletab seda kui かくご valgustatuks 覺悟 saamist, o˜ petuse vastuv˜otmist. Muistne initsiatsioonikoda oli じんじゃ suurte harjapuudega, sarnane Shint¯o p¨uhamutega 神社. Seal elati karmi elu ning p¨uhendati salajastesse o˜ petustesse k˜orgest soost lapsi 小子・小臣. Zhou 周 ajal しゃぎ o˜ petati kombeid 射儀. Algselt samad ・ jagunesid hiljem kasutuse j¨argi eraldi m¨arkideks. 議類 源 ⇒ 教 ⇒ 子 旧字 源
annaabi.ee 
