Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane.
kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H. sapiens'ile: Kadusid Euroopast ~ 41 000 39 000 a tagasi - tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja kliima külmenes, jäid ilma tavalisest toidusest. - elualadele liikunud H. sapiens tõi kaasa uued haigused, mille vastu neandertaallastel polnud immuunsust. - assimileerusid kaasaegsete inimestega. Homo floresiensis 2003 a Florese saarelt avastatud kääbusinimlaste liik, - esimesed leiud 50 000 a tagasi, - surid välja
orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik. Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on tohutult kevadiste lillede õietolmu mullas lilleliselt kaetud surnud vihjab et ei olnudki nii metsikud NEAND olid EUROOP põhielanikud kuni umbes 40000 a ja siis saabusid siia EUROOP kaasaegsed inimesed HOMO SAPIENSID umbes 40000 aastat tagasi. Esimesed leiud Prsntsusmaalt - Abri de Cro-Magnoni koopast - 1868 LOUIS LARTET avastas kromanjoonlase.
teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u
need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum Krapinas. Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega. Nerja koobas Hispaanias Malaga lähedal – sealt on leitud küllaltki vanu koopajooniseid, mis on 40 000 a eKr aastat vanad. Autoriks on neandertallased,
Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades oli komme, et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V sageli oli dneandertallaste luud kindlatest kohtadeks puruks murtud ja seal on terava kiviga jälgi näha. Kui süüa üksteist nälja pärast , siis slegelt kindlates kohtades nad lõikeid ei tee. Seega söömine võis oli ka rituaalne. Shanidari koopats Iraagist on leitud kaks naist ja mees, kus matuseid ümbritsev muld oli täis teatud lillede õietolmu. Sellest järeldati , et enne kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud
Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud
Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis.
annaabi.ee 
