13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast.
· Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem.
· Ülikooolides ja gümnaasiumides kehalisi harjutusi läbi viia toimus · Lütseumides · 1856 · Kreiskoolides · 1861 · 1864 6.Mõiste ,,liigutusvilumus" võttis kasutusele: 25. Mõiste kehaline kasvatus võttis · Ivan Setsenov venemaal kasutusele · Nikolai Pirogot · Nikolai Novikov · Pjotr Lesgaft · Konstantins Usinski · Pjotr Lesgaft 7.P.F Lesgaft pidas kehalises kasvatuses eriti oluliseks: 26.1881 aastal ilmus Lesgaftilt: · Õpilaste omavahelist
Eriline rõhk täägivõitluse õpetamisel. Aleksei Butovski (1838-1917) vene kindral; asutas kursused kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistamiseks; 1894.a. osales ROK'i loomisel. Nikolai Novikov (1744-1818) pedagoog, kes eristas kasvatusprotsessis kolme komponenti: vaimset, kehalist ja kõlbelist kasvatust. Hakkas esimesena Venemaal kasutama mõistet ,,kehaline kasvatus". Soovitas kehalise kasvatusega tegelema hakata juba imikueas. Ivan Setsenov (1829-1905) füsioloog. Võttis kasutusele mõiste ,,liigutusvilumus" ja seletas selle tekkemehhanismi. On aktiivse puhkuse teooria loojaks: tööst väsinud lihased taastuvad kiiremini, kui nende puhkamise ajal töötavad teised lihased. Üheks tööfüsioloogia rajajaks. Pjotr Lesgaft (1837-1909) anatoom, arst ja kehalise kasvatuse õpetaja. Rõhutas kehalise kasvatuse tähtsust kasvatusprotsessis, kasutas mõistet ,,kehaline haridus".
ajukude oleks lõigutud ajupinnaga paralleelselt, oleks efekt suurem olnud aju pinnaga risti tehtud lõiked ei paistnud rottide mälu nõrgendavat). Oluline oli Helmholtzi avastus mille kohaselt impulsside ülekandumiseks organismis kulub aega. See näis kinnitavat materialistlikke lähenemisi (et tegemist ei ole mingi tahtelise / vitalistliku ,,mõtte" fenomeniga). Kuivõrd hiljuti oli avastatud telegraaf, sai Helmholtz kogu protsessi võrrelda sellega. Tekkis arusaam refleksikaarest. Ivan Setsenov (1829-1905) üks juhtivaid nn somaatikuid neuroteadustes (vt ka ptk 14) teatas 1863. aastal, et inimmõte pole midagi muud, kui esimene 1/3 sellisest kaarest. Materialistlikel positsioonidel olnud somaatikuid toetasid arenevad loodusteadused nt füsioloogide I. Setsenovi ja I. Pavlovi tööd. Esimeselt ilmus 1863. aasta teos Peaaju refleksid. Eelmisel sajandivahetusel uuriti organismi toimimise taga seisvaid reflekse (refleksikaari =
Inimsed ja loomad kasutavad psüühiliste protsesside abil saadud infot oma tegevuses. Kogemus kujuneb tänu närviseostes ajus, mis on tekkinud kujundite, ideede ja reaktsioonide alusel. Mälu ülessanne psüühiliste tegevuste käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hiljem ärakasutamine; kindlustab isiksuse ühtsuse ja terviklikkuse Psüühilistest protsessidest 1 olulisemaid; eesmärgipärane tegevus vajab järgneva rajamist eelnenule (Setsenov- ilma selleta ,,igavesti vastsündinu olukord") Mälu on suunatud tulevikku mitte minevikku selle mäletamine, mis oli, oleks mõttetu, kui see poleks kasutatav selles, mis tuleb. Iga ajukoorde jõudnud närvierutus jätab sinna ka jälje mõned jäljed jäävad vaid hetkeks, teised elu lõpuni oleneb info intensiivsusest ja olulisusest isikule Püsiva info säiltamise tagavad pikaajalised mälupritsessid on teadvuse kontrolli välised ja toimuvad
metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev füsioloogiakoolkond oli esiteks kindlalt materialistlikel alustel (so oluline 63 marksistliku retseptsiooni soodustaja) ning lisaks viisid kõrgema närvitalitluse uuringud (Setsenov, Pavlov) ühiskondliku suhtumise olukorrani, kus indiviidi arengus hakati peeaasjalikult tähtsustama keskkonna mõjusid. Pavlovi ühest küljest epohhiloovad ja Nobeli preemiat väärt käsitlused, andsid teiselt poolt aga ka võimaluse kindlustada NSV Liidus kujunenud mendelistliku geneetika vastast suunda. Pavlovi õpetus kõrgemast närvisüsteemist esitas väljakutse samal ajal mujal maailmas jõudu koguvale pärilikkusõpetusele, sest nägi indiviidi/isendi arengus valdavat
annaabi.ee 
