Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"setitamist" - 11 õppematerjali

Õlu
12
ppt

Õlu

nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. · Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Õlu
7
docx

Õlu

Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
2
docx

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. *miksroobidega-lekkivad kanalisatsioonitorud,prügilad. *kaalium-,fosfor-,lämmastik-,kloori- ja kütusetanklad. *mürkkemikaalid-keemiatoodete ladu. *transpordireostus- teele soolatamine. 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. *mehaaniline puhastus-reoaine osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamist või filtreerimist.Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht,jämedad tahked osakesed,naftasaadused või muud õliproduktid. *keemiline puhastus-reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldatava aine vahel.Kasutatakse klooriühendeid ja osoneerimist.Keemilise puhastamisega seisneb oht, et vee reostus suureneb lisatav kemikaali tõttu. *biloogiline puhastamine-protsess,kus miksroorganismid muudavad reovees sisalduvad lahustunud ained suspensiooniks

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Keemia - Referaat
12
doc

Keemia - Referaat

Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis. Lahustunud aine võib olla tahke, vedel või gaas. Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks. Selleks rakendatakse setitamist ning nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist jt. meetodeid. Mis on setitamine ja nõrutamine ? Setitamist kasutatakse mittelahustunud aine eraldamiseks lahusest. Nõrutamist läheb vaja selleks et selge vedelik eraldada sademelt. Toon ühe näite. Võtan klaassilindri, täidan selle veega. Lisan veidi mulda ning segan seda klaaspulgaga nii kaua kuni tekib hägune vedelik. Jätan selle mõneks ajaks seisma. Mõne aja pärast on näha, et silindri ülaosas on vedelik muutunud

Keemia → Keemia
58 allalaadimist
Alkoholitööstused
12
doc

Alkoholitööstused

Õlu on seega looduslikust toorainest valmistatud jook. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
Saku õlletehas
14
doc

Saku õlletehas

nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Saku Õlletehase õllelaagerdamise tankidPõhjakääritamine toimub temperatuuril 8- 12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.

Turism → Turism
25 allalaadimist
II vaheeksami kokkuvõte
10
doc

II vaheeksami kokkuvõte

Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike. Ringkanal on trapetsikujulise põiklõikega, plaanis suletud ovaalikujuline kanal, millesse on paigaldatud rootortüüpi pindaeraator. Sisuliselt on see aktiivmudapuhasti, mille järel vesi läbib vertikaaltüüpi järelsetiti. Väikepuhastitel on hea puhastustulemuse saamiseks eriti oluline seadme lihtne hooldus ja suur töökindlus. Viimastel aastatel kasutatakse tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale setitamist juhtiakse vesi madalasse tiiki või taimestikuga täidetud väljale. Tööstusreovete puhastamine Eelpuhastus koosneb mehaanilistest ja füüsikalistest protsessidest: setitamine, selitamine, koostise ühtlustamine jt. Järelpuhastuses kasutatakse keemilisi meetodeid nagu neutraliseerimine, oksüdatsioon, desinfitseerimine jne. Ka tööstusreovete puhul kasutatakse orgaaniliste ainete kõrvaldamiseks bioloogilist protsessi.

Loodus → Tööstuslike jäätmete käitlus...
28 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt
60
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt

ja kasutamist. Jäätmete eeltöötlusmeetoditeks on sortimine, tihendamine, purustamine ja pressimine. Sorteerimine toimub kas jäätmete tekkekohas (efektiivsem) või sorteerimiskeskustes. Seda korraldatakse kas käsitsi või mehaaniliselt. Viimase puhul sorteeritakse prügi osakeste suurust, tihedust, kiirendust, optilisi omadusi, magnetilisi omadusi ja elastsust arvestades. Nendele vastavalt kasutatakse sõelumist (trummelsõel), setitamist, ballistilist sortimist, optilist separeerimist, magnetilist sortimist. Purustamine, eriti metallil, on väga energiakulukas. Pressimine vähendab jäätmete ruumala. Prügilasse ladustamise eelduseks on tihendamine.m 26 18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid - Lõppkäitlemise viisid o termilised meetodid  mahu ja kaalu vähendamine  800-850 °C

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
30 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2-kontrolltöö
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

Niisutusväljak sobib paremini kasutamiseks taimede kasvuajal, s.o. kevadest sügiseni. Pinnasfiltris juhitakse reovesi torude abil läbi filtrikihi, mille all on drenaaztorustik puhastatud vee kogumiseks ja edasiseks suublasse juhtimiseks. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist (setitamist) juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Juurestik sisaldab hapnikku, mistõttu orgaanilisi aineid lagundavad mikroobid arenevad hästi ja puhastavad vett. Juurestik-puhastis kasvatamiseks sobib kõige paremini järvepilliroog. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 12

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
90 allalaadimist
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

korrigeeritakse, pastöriseerimisel tagatakse õlle mikrobioloogiline puhtus. 9. Villimine ­ pudelitesse panemine. Õllesid liigitatakse värvi järgi heledateks ja tumedateks ning valmistamisel kasutatava pärmi järgi pinnakääritus- ja põhjakääritusõlledeks. Pinnakääritus - õlle kääritamisprotsessi lõpus kerkib pärm õlle pinnale. Põhjakääritus - õllede üldnimetus lager tuleneb saksakeelsest sõnast lager, mis tähendab pikaajalist setitamist ehk siis laagerdumist. Toorained ­ vesi, humalad, linnas ja pärm. Humalad aitavad säilitada aroomi, maitset ja pikendavad õlle säilimist. Linnased on eritingimustes idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili. 27. Puu- ja juurviljade müügiks ettevalmistamine, nimetused, hinnasiltidele esitatud nõudmised, etüleen. Müügiks ettevalmistamine Üldjuhul ei paigutata müügisaali pakkimata kujul kõrvuti suurtes kogustes etüleeni tekitavaid ja etüleeni suhtes

Toit → Toit ja toitumine
104 allalaadimist
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

lõplik diiselkütuse ja raskekütuse segunemine. 14 Buusterjaam Kütus pumbatakse põhjatankidest settetankidesse. Nii põhjatankid, settetankid, kui ka päevatankid on varustatud aurusoojendusspiraalidega, et kütus ei hanguks. Päevatankis hoitakse kütust 20 kraadi alla diisli tööks etteantud temperatuuri. Pärast setitamist separeeritakse kütus päevatanki. Jäägid separeerimisest pumbatakse suruõhul töötava kolbpumbaga sludge tanki. Päevatankidest juhitakse kütus kütuse etteandesüsteemi. (buusterjaama, mis on pildil). Süsteemi sisenedes läbib kütus kolmikklapi (MDO/HFO), seejärel siseneb kütus pumpadesse. Pumbad pumpavad kütuse läbi filtrite ja kütuse kulumõõtja (flowmeeteri) deaeratsioonipaaki, kus toimub kütusest õhu eemaldamine ja segunemine tagasivoolukütusega

Merendus → Merepraktika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun