levinud komme kanda aeg-ajalt roosasid riideid (eelkõige poisid) sümpaatsuse ja tolerantsuse märgiks teistsuguste suhtes AITÄH KUULAMAST! Kasutatud materjalid 1. http://www.escu.ee/foorum/viewtopic.php? t=66&sid=8cb6d4b0ffe53ebe7dda3d5d72e5eb7c (29.03.09 13:24) 2. http://www.lastekaitseliit.ee/public/K.J_rv.pdf (29.03.09 13:43) 3. http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=11508 (29.03.09 14:27) 4. http://www.theglobeandmail.com/servlet/story/RTGAM.20071226.w nationbuild27/BNStory/National/home (30.03.09 20:46)
e-market.ee/?p=2&tp=266&r=14240 30.03. 2009 8. http://1pood.ee/product_info.php?products_id=3115 30.03. 2009 9.http://www.lymaailm.ee/est/detailid/Sisustusmaailm/Pehme_mööbel/Nurgadiiva 30.03. 2009 n_CALCUTA/168 10. http://www.hobbyhall.ee/ 30.03. 2009 11. http://www.valgusesaar.com/?id=24&prodID=158 30.03. 2009 12.http://www.anttila.ee/webapp/wcs/stores/servlet/ProductDisplay? 30.03. 2009 storeId=2444&productId=366164&shopId=10008&findPath=true&compartmentI d=10065&categoryId=10492&catalogId=2444&ddkey=ProductDisplay 13.http://www.anttila.ee/webapp/wcs/stores/servlet/ProductDisplay? 30.03. 2009 productId=370409&storeId=2444&catalogId=2444&shopId=10008&compartmen tId=10065&categoryId=10494 18 14.http://www.anttila
· unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet) piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel. · Serveripoolne rakendus (Enterprise Application) on määratud mitmekordsele kasuamisele serveri poolel. · Java klasside teek (Java Class Library) on ettenähtud mitmekordseks kasutamiseks Java keeles kirjutatud programmides. C++ vs Java · Süntaks. Kuivõrd see võimalik on, C++s püütakse hoida järjepidevust ja ühilduvust C keelega.
funktioon. Nüüd vaatajale jääks väärtusliku/hea kunsti tähendus küsitavaks ja see lubaks vaatajal seda tajuda milelgi uuena. Jones jaoks on need kujud mitte naise kujutamine vaid naise kogemus mitte illusioon. Üldiselt leiab ta ka, t erootilised impulsid nõuavad otsest emotsionaalset tagasisidet, milles on kõik eksperdid. Samas abtrakse kunsti puhul võib jääda mõte ja tagasiside kättesaamatuks. Kunst peakski olema kõigile arusaadav. http://www.tate.org.uk/servlet/ViewWork? cgroupid=999999961&workid=7232&searchid=8518&tabview=text http://www.frieze.com/issue/review/allen_jones/ Claes Oldenburg Claes Thure Oldenburg sündis 29. Jaanuar 1929 Stockholmis. Kuna ta isa oli Rootsi diplomaat, siis kolisid nad 36ndal aastal jäädavalt USAsse. Oldenburg õppis 1946-1950 Yales kirjandust ja kunsti. 1952 kuni 1954 võttis ta joonistamis, maalimis ja anatoomia kursuseid juurse Chicago Kunsti Kolledzis ninf Maalimis koolis Saugatuckis
märts 2012) http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Margaritifera_margaritifera.h tml 5 Talvi, T.; Talvi, T. Ebapärlikarp mälestus ürgloodusest.Tallinna loomaaia koduleht, õppematerjal. (Alla laetud 8.03.2012) http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,91&ndbase=2 6 Särg, A. 1995. Ebapärlikarp. Täheke, 11. 7 Species summary for Margaritifera margaritifera. Animalbase'i andmebaas. (Alla laetud 17.03.2012) http://www.animalbase.uni- goettingen.de/zooweb/servlet/AnimalBase/home/species?id=2308 8 Pearl. Wikipedia. (alla laetud 8.03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Pearl 9 Kruusi. H. Foto Pärlijõest. (Alla laetud 8.03.2012) http://vanameister.pri.ee/gallery/view_photo.php?set_albumName=album05&id=MG_2426 10 Berglund, J. Margaritifera Margaritifera. Encyclopedia of Life. (Alla laetud 8.03.2012) http://eol.org/pages/449368/overview 11 Fresh water pearl mussel. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Freshwater_pearl_mussel
wikipedia.org/wiki/George_Dow 5) http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Beck 6) http://www.tfl.gov.uk/corporate/projectsandschemes/2443.aspx 7) http://en.wikipedia.org/wiki/Tube_map#Cultural_references 8) http://metroartwork.com/david-booth-biography-artwork-m-35.html 9) http://en.wikipedia.org/wiki/Animals_on_the_Underground http://web.archive.org/web/20041111062328/http://www.dareonline.org/artwork/patter son/patterson3.html 10) http://www.tate.org.uk/servlet/ViewWork? cgroupid=999999961&workid=21700&tabview=text&texttype=10 11) http://www.visualcomplexity.com/vc/project_details.cfm?index=266&id=266&domain 12) http://www.nycsubway.org/perl/caption.pl?/img/maps/system_1972.jpg http://www.designboom.com/weblog/cat/8/view/2891/nyc-subway-diagram-2008-by- massimo-vignelli-for-mens-vogue.html 13) http://radar.oreilly.com/2010/07/redesigning-the-new-york-city.html
● Tomcat 70% kasutab seda ● Jetty ● TomEE ● Wildfly ○ Moodsad alternatiivid Java konteinerile: ● Konteiner lisatakse teegina rakenduse sisse ● Käivitatakse otse käsurealt ● Pakendatakse standardse java arhiivina (jar) 115. Servlet API Konteiner, mis tegeleb java suhtlusega pakub ette liidese, millega saab välismaailmaga suhelda. Seda nimetatakse Servlet APIks. Siin on näitena klass, mis peab extendima HttpServleti klassi: Java rakendustes MVC realiseerimiseks võiks kasutada Spring frameworki muudab MVC realiseerimise lihtsamaks. 116
o Sõltuvuste haldus: Sõltuvused koos lähtekoodiga repositooriomis Sõltuvused hallatakse vahenditega Ivy, Maven o Rakenduse konfiguratsioon: Dünaamiline, sõltub keskkonnast Staatiline, luuakse rakenduse ehitamisel Healthy mix o Konfiguratsioon: .properties fail, .ini faili, .yaml XML, servlet Andmebaas JNDI Lähtekood … o Proovi saavutada olukorda, kus versioonihaldusest tulev asi on kompileeriv ja vajadusel pakenduv kohe, ilma lisaknfigureerimisteta Virtualiseerimine o Arendus mitmele operatsioonisüsteemile Arendus Testimine o Erinevatele operatsioonisüsteemidele kompileerimine (continuous integration)
Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on
juurdepääs kodulehtedele). See algatus kannab nime "Bedst på Nettet" ("Võrgus parim") ALLIKAD · Lovtidende for Kongeriget Danmark, 1871-... · Ministerialtidende for Kongeriget Danmark, 1798-... København: J. H. Schultz,1798-... 115 · Lovtidenden, [c.n.v.]. [seadused] Veebiallikad: · Taani Ametlik Veebisait: http://www.denmark.dk/servlet/page? _pageid=85&_dad=portal30&_schema=PORTAL30&_fsiteid=175&_fid=12424 · Parlament: http://www.ft.dk/?/samling/20021/MENU/00000005.htm (ingliskeelne versioon) · Riigi Infotehnoloogia- ja Sideamet: http://www.itst.dk/mainpage.asp · Puuetega Inimeste Võrdsete Võimaluste Keskus: http://www.clh.dk/ · Taani Puuetega Inimeste Nõukogu: http://www.dch.dk/english/index.htm Soome Kõrgetasemelised võrguteenused. Avalike võrguteenustega seotud kvaliteedi- ja
need on nähtaval Visual Studio avalehel, koos viidetega juhenditele ning asjakohastele uudistegruppidele (newsgroups), foorumitele ja maililistidele (mailing lists). Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse
annaabi.ee 
