trombotsüütidel). II klassi molekulid: on piiratult antigeeni esitlevatel rakkudel, (APC) ehk dentriitrakkudel ja aktiveeritud makrofaagidel, B-lümfotsüütidel, mõnedel liikidel aktiveeritud T rakkudel ja veresoonte endoteeli rakkudel. Iga lookuse mõni alleel põhjustab paljude allotüüpide polümorfismi, koodeerides III MHC klassi molekule C2, C4a, C4b ja faktor B. Kolm lookust HLAA, B ja C determineerivad seroloogiliselt määratavaid transplantatsiooni ehk koesobivusantigeene, mis kuuluvad I klassi, teada on umbes 80. Põhjustavad T8 rakulise vastuse. On olemas veel nn MLC lookused (ingl k mixed lymphocyte culture). Need on lookused, mis determineerivad lümfotsüütide segakultuuride abil kindlaks tehtavaid antigeene. Sellisteks lookusteks on HLADR, HLADQ, HLADP. Need lookused determineerivad koesobivusantigeene, mis kuuluvad II klassi, teada on umbes 35. Kutsuvad esile T4 rakulise vastuse.
konjunktiviit ja enteriit. Viiruse isoleerimiseks kasutame: 1. Rakukultuure. Rakud esmalt punduvad, rakumembraanid hävinevad ja seejärel tekib TPE – lüüs või siis rakk jääb pundunud olekusse (lüsogeenne). Fusiooniproteiin tekitabki süntsüütiume. 2. Kanaembrüo – nakatame allanotoisiõõnde. Gripiviiruste puhul 5% erütrotsüütide suspensioon + allantoisivedelik – sadenemine – järelikult hemaglutiniin olemas. 3. Katseloom – tekivad immunoglobuliinid – uuritakse seroloogiliselt ehk määratakse antikehad ja tiiter. 18. Seroloogilised meetodid viirushaiguste diagnoosimiseks neutralisatsioonireaktsioon – NR – tehakse elusrakus (rakukultuur, embrüo, katseloom), et määrata antikehade olemasolu, tiiter (antikehad seerumis) või viiruse tiiter. Võetakse haiguse alguses proov ja 2n pärast uus proov. 1. meil on seerum – tahame teada, kas on antikeha?Antikehi tiitrime 2x. 2. teeme 2x lahjendused: 1:2 1:4 1:8 1:16 1:32 – mida suurem tiiter, seda vähem antikehi
BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b –
maoepiteeli rakkude surma. • Haavandi, kroonilise gastriidi patsientidel on cagA+ vacA s1/m1. Haigused. Gastriit, maohaavandid, mao adenokartsinoom. Pea 100% seos gastriidi ja bakteriga infitseerumise vahel. 80% maohaavanditest on H. pylori tehtud, üle 90% kaksteistsõrmiku haavanditest ka. Organismi eemaldamine viib haavandite paranemiseni, taasilmnemise vähenemisele. Diagnostika. On võimalik teha bioptaadist histoloogiline preparaat, määrata tsütoloogiliselt, seroloogiliselt ELISA või immunoblotiga, uurea testiga, bakterioloogiliselt (isoleerimine ja antibiootikumtundlikkus), PCRiga. Ja siis on veel Mikelsaare isiklik lemmik – kiire, lihtne, odav, kommertsiaalne: HP antigeen roojast. Ravi ja profülaktika. Ravis vähemalt kaks antibiootikumi ja prootonpumba inhibiitor. Soovitatavad kombinatsioonid on metronidasool+tetratsükliin, tetratsükliin+erütromütsiin, tetratsükliin+klaritromütsiin. Kasvab resistentsus
• Antigeensuse puudumine • Põletiku puudumine • Immuunvastuse puudumine • Interferooni tootmise puudumine Haigused. Progressiivne degeneratiivne neuroloogiline haigus, pika inkubatsiooniperioodiga. Kaob lihaskontroll, tekib värin, müokloonilised tõmblused, treemor, koordinatsiooni kadumine, kiirelt progresseeruv dementsus, surm. Diagnostika. Otseseid meetodeid prioonide leidmiseks elektronmikroskoopial, antigeeni määramisel, nukleiinhapetega pole, seroloogiliselt ka antikehi määrata ei saa. Algse diagnoosi saab teha kliinilise pildi põhjal. Diagnoos kinnitatakse proreinaas-K-resistentse PrP määramisel Western blotiga, kasutades PrP vastast antikeha. Autopsial on näha klassikalised tärklisekatud, spongiformsed vakuoolid. Ravi ja profülaktika. Ravi kurule, CJD-le pole. Tekitajaid on raske hävitada, aitab autoklaavimine 3 korda pikema aja jooksul kui normis (1 tund 15 psi juures), 5% hüpoklorit aitab ka, 1,0 M NaOH samuti.
Sümptomid algavad vesise diarröaga, mis progresseerub verise diarröani, mis ei sisalda mäda; ei kaasne soolespasme ja kõhuvalu. Palavik puudub või on madal. n Võib tekkida hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS) - iseloomulik on madal trombotsüütide arv, hemolüütiline aneemia, neerupuudulikkus. Põhjustab enamasti serotüüp O157:H7. n Seda tüve saab eristada teistest, sest ta ei fermenteeri sorbiitii (teised tüved lõhustavad). n E. coli O1547:H7 smastamine toimub seroloogiliselt, seejärel tuleb tõestada shiga-like toksiini produktsioon. n Teised E. coli serotüübid peale O157H7 ei põhusta haigust. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) - Shiga toksiin n Shiga (like)-toksiin nimetatakse ka verotoksiiniks, toodab E. coli EHEC on tsütoksiline, enterotoksiline, neurotoksiline, põhjustab diarröad ja soole haavandumist. ¨ Kaks Shiga toksiini -1 ja 2. ¨ Pärsivad valgu sünteesi ribosoomi RNA 60S subunitil.
mine tsefsulodiin-irgasaan-novobiotsiin (CIN) agarile või Salmonella- Shigella deoksükolaat-kaltsiumkloriid (SSDC) agarile (tabel 3.6). · eelrikastamine trüptoon-soja puljongis (TSB). Järgnevalt rikastamine sapi- oksalaat-sorboos (BOS) puljongis ning külvamine tsefasulodiin-irgasaan- novobiotsiin (CIN) agarile (tabel 3.7). Iseloomulikke kolooniaid võib identifitseerida biokeemiliste testidega ja Y. enterocolitica tüved tüpiseeritakse seroloogiliselt. Isolaate on mõningatel juhtudel vaja hinnata ka virulentsuse suhtes, kuid seda tehakse üksnes spetsiifilistes diagnostikalaboratoorites. 45 Tabel 3.6. Yersinia enterocolitica isoleerimine (esimene meetod) Inkubeerimine Toiming Sööde
annaabi.ee 
