NB! Fontide valimisel tuleks olla ettevaatlik: kui fail jääb oma arvuti piiresse, ei pruugi midagi halba juhtuda, ent kui on vaja faili vaadata mõnes teises arvutis, siis võib väljavalitud vigurlik kirjastiil sellest puududa ja tulemus olla ettearvamatu. Kaks täiesti lollikindlat fonti on Arial ja Times New Roman (Times). Font tuleks valida vastavalt sellele, mil moel dokumenti edaspidi põhiliselt loetakse. Kui arvuti abil, siis on targem kasutada seriifideta fonti - näiteks Arial - sellised on arvutiekraanil kergemini loetavad. Paberile trükitu puhul on aga kergem lugeda seriifidega fonte - näiteks Times New Roman. Ülejäänud tööriistariba lahtrite-nuppude tähendused on sellised: 1. Kirja suurus (Font Size) - seda mõõdetakse punktides, mis on spetsiaalne kirja ja selle elementide suuruse mõõtühik. Kirja ei tohiks väga suureks ega ka väga väikseks muuta. Hästiloetava tavateksti suurus võiks olla vahemikus 10-12
Flat disain e. lame disain ei kao veel niipea. See on olnud siin juba mõnda aega ning on kooskõlas teiste trendidega nagu minimalism, kohalduv disain ja material disain. Koos responsiivse disaini ülevõtuga, võib oodata ka lameda disaini jätkumist domineeriva trendina. Lamedat disaini ülistavad veebilehed otsivad nüüd võimalust, kuidas oma disaini veelgi rohkem lihtsustada. Näiteks tooksin Google`i logo, mida muudeti veelgi lihtsamaks. Muudeti ära font, kuna leiti, et puhtam ja ilma seriifideta font aitab logol vähendada suurust ja kasutada seda nüüd poole väiksemana. Google arvas, et nii on logo parem lugeda ka väiksemates seadmetes. Lame disain hõlmabki logosid, ikoone, pilte ning teisi elemente, mida on võimalik veelgi lihtsamaks muuta. Kõik see peaks aitama veebilehel muutuda lihtsamaks ja kergemaks, et lasta kasutajal efektiivsemalt sisuni jõuda. Tulevikus on aga üsnagi tõenäoline, et lamedas
sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub. Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas
• Esinejad on külje peal, sest nad on loo osa (narratiiv) • Esinejad ei vaata kaamerasse • Reporter nihkub kõrvale, kui keskkond on oluline • Liiga üldine plaan taandab reporteri (tähtsustab keskkonda) • Kirjed kujundavad formaati • Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega ka visuaalses kommunikatsioonis hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel • Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda • Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri • Ekraanile sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia) • Tekst toimigu vaikselt, tähelepanu häirimata • Väiketähtedega tekst on paremini loetav kui suurtähtedega tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad • Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri ———————————————————-
Kartogrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena. 49. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Ajaloolistel kaartidel:,,Portreeritud" mäed, reljeefi kriipsutus. Tänapäeval: horisontaalid, värvus, reljeefi varjutus, profiilijoonised, reljeefi mudelid. 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise
Milline navigatsiooni meetod viib kasutaja kõige kiirema tulemuseni väikesemahulise saidi korral? Lame Milline on kõige efektiivsem veebi disainimise meetod? Erinevate meetodite kombineerimine Miks ei tohi HTMLis kasutada järjestikku mitut tühikut? Tohib kasutada, kuid sellel pole mingit silmale nähtavat tagajärge. Millised on skriptikeeled? JavaScript ja PHP Millist tüüpi fonte on ekraanilt kõige parem lugeda? ilma seriifideta fikseeritud fonti Kas HTMLis saab komponente üksteise taha paigutada? Jah, CSSi abil saab Milline ei ole Microsoft-i tehnoloogia? Flash Miks on vaja veebiteenuseid integreerida? Organisatsioonid soovivad pakkuda paremaid teenuseid. HALDUS Milline komplekt komponente on kõige sobivam funktsioneeriva arvuti koostamiseks? Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt
c. Horisontaalid | d. Värvus | e. Reljeefi varjutus |-TÄNAPÄEVAL f. Profiilijoonised | g. Reljeefi kriipsutus | h. Reljeefimudelid | 78. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? a. Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) b. Kirjalaad i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b
Reljeefi kujutatakse: · ,,portreteeritud" mäed ajaloolistel kaartidel · horisontaalidega · värvustega · reljeefi varjutusega · profiilijoonisega · reljeefi kriipsutus · reljeefimudelid 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Võtted: Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad 12 i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt:
Kooditabelil 850 baseerub ka kõiki eesti tähti sisaldav märgistik. Printerikirjade määratlemiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid: Kirjatüüp (typeface)- tähemärkide põhijoonise tüüp, näiteks Times, Swiss, Orator, Courier jt. (paljud neist on tegelikult ekvivalentsed, kuid nende nimetused on kaitstud erinevate kaubamärkidega). Kuigi kirjatüüpe on sadu, võib neid tegelikult jagada kahte põhirühma: seriifidega (põikkriipsuga tähe põhijoone otsas) ja seriifideta kirjadeks (sans serif). Kõrvutamisel on näha nende kahe põhitüübi erinevus: Kirjasuurus, kirjakraad (type size, font size)- kirjasuurus (kõrgus) punktides (1 punkt on USA-s 1/72 tolli= ~0,35 mm, Euroopas ~0,38 mm). Eri kraadi kirjade näited: 58 Kirjalaad (typeface style, font style, character attribute)- kirjatüübist ja suurusest sõltumatu kirja teisend (kirja atribuut), nagu
annaabi.ee 
