Viimane oli salaja pealt kuulanud Hamleti ja tema ema kõnelust. 8.(lk.91-92) Ophelia on hullunud murest Hamleti ja mõrvatud isa pärast. Laertes tuli Prantsusmaalt isa surma eest kätte tasuma. 9.(lk.106-107)Kaevatakse hauda, sest Ophelia on uppunud. 10.(lk.119-120) Kuningas korraldab kihlveo ja duelli Hamleti ja Laertese vahel. Hamlet palub Laerteselt andeks, viimane võtab vabanduse vastu ja kihlvedu otsustatakse lahendada vennalikult. 11.(lk.123-124)Lõpuks surevad reeturliku kuninga sepitsuste läbi Hamlet, Laertes, kuninganna ja ka kuningas ise.
Rooma kangelased Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi
edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus
palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist.
Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. 3 Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist.
raamatu tegelastest süüdlase isik ja tema paljastamise asjaolud ei tee õigluse võitu paratamatuks ja isegi mitte loogiliseks: õigluse võidu tagab vaid juhus ja mõned süüdlasele autori poolt külgepoogitud iseloomujooned. Londoni "Times`i" kirjanduslik kaasanne avaldas "Tuhru Hobuse" ilmumise puhul järgmisi mõtteid: "Agatha Christie`t ei võeta kätte mitte juurdluse vägitükkide pärast, ja pärast ta ammuseid tour de force`e isegi mitte tema sepitsuste kriminoloogilise leidlikkuse pärast, nii meisterlikud kui need ka on, tema peamine voorus on ühtaegu lihtsam ja kavalam. See on võltsimatu ladusus; tema raamatuid võib ahmida nagu vahukoort või kalorivaest dieetzeleed. Tegemist ei ole väärtkirjandusega. Agatha Christie võib kirjutada jälestavalt (...). Tal on varuks üks või kaks üllatust ja muidugi suhteliselt veenev üliuskumatu müsteeriumi lahendus, kuid tuum on selles, et lugu köidab lõdvenematult ning
suhteliselt vähem ümberlükkamist. Vandenõuteooria 1948. aasta kümnenda rahvusvahelise filosoofiakongressi plenaaristungil Amsterdamis defineeris Karl R. Popper oma kõnes ühiskonna vandenõuteooriat järgmiselt: "See on seisukoht, et kõik, mis ühiskonnas aset leiab-kaasa arvatud asjad, mis inimestele reeglina ei meeldi, nagu näiteks sõda, tööpuudus, vaesus, viletsus-, on mingite mõjuvõimsate isikute või gruppide otseste sepitsuste tagajärg. See seisukoht on väga levinud, kuigi kahtlemata on ta üks mõnevõrra primitiivne ebausu vorm. Ta on vanem kui historitsism ja oma moodsal kujul on ta religioosse ebausu sekulariseerimise tüüpiline tulemus. On kadunud usk Homerose-aegsetesse jumalatesse, kelle vandenõud olid Trooja ja sõja vaenupoolte heitliku õnne põhjuseks. Aga jumalate 5
jõusse ning Iisakul tuleb maalapi eest tasuda endiselt 50 taalrit. · Iisak on sunnitud laadale viima oma härja, asemele ostab mees kidura sõnni. · Ingeril on sündinud teine laps, kelle nimeks saab naise onu järgi Siivert, esimese lapsukese nimeks sai Eleseus. Naise kolmas sünnitus ebaõnnestub ning sündinud tüdruk sureb. Ka Ingeri tervis püsib pikka aega kehvana. · Oliine külastab Kaugemaa talu, Inger vihastab naise kadeduse ja õelate sepitsuste peale ning läheb Oliinele kallale. · Oliine ähvardab, et kauaks pole Ingeril enam talu või tema nimi pole enam Oliine. Inger on vihane ning üritab tõestada, et kõik Kaugemaal on ausal teel saadud. · Oliine pakub end abiks seniks kuni Inger vangis on, sest nii Oliine kui Iisak olid näinud metsas Ingeri kolmanda lapse hauda. Inger nutab ning ütleb, et ei usaldaks iialgi oma lapsi Oliine suguse hoolde.
Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (18711893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud kiri "Ma süüdistan" (1898), milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfus'd, kes poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi mõistetud. Zolad taheti vangistada, kuid tal õnnestus pageda Inglismaale. Kui ta aasta hiljem kodumaale naasis, tervitati teda seal rahvuskangelasena. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte
annaabi.ee 
