Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse
Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni:
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel
1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid
Leian vajaliku langevate osade massi m: 2 2 761462 = = = = 31080 = 31,1 2 7 Vasaramass mv = 0,5...5 t, valin massiks 4,5 t. Leian vajaliku löökide arvu n: 31080 = = = 7öö 4500 Survejõu leidmiseks on vaja leida tooriku ristlõikepindala peale sepistamist: 0,351 = = = 0,097 4 4 Vajalik pressi survejõud F: = = 50,54 10 0,097 = 4885814 = 498,2 Vastus: 1. Vajalik löökide arv 4,5 tonnise vasaraga on 7 lööki. 2. Vajalik pressi survejõud - 498,2 tf. Lisaküsimused: 1. Millised on presse ja vasaraid iseloomustavad põhikarakteristikud.
saamise meetod. Külmtõmbamisel metall kalestub, mistõttu suurte deformatsioonide saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel. Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi,
kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Valmistati kvaliteetseid kirveid, nuge, vikateid ja sirpe. Pronksi jõudis eestisse suurtes kogustes ning
(nt.Saaremaal Sõrve poolsaarel...kaks tuntumat) Tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) 3 kultuuripiirkonda Raua tootmine...raua tootmise arenguga arenes kiiremini ka majandus(soorauamaak)maak tambiti puruks ja pandi koos puusõega u 1m kõrgustesse koonilistesse ahjudesse ja lõõtsaga puhuti ahju õhku, et hoida üleval suurt kuumust///ühest ahjutäiest enamjaolt paar kilogrammi toorrauda...mida tuli veel enne sepistamist mitu korda töödelda. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad: Mägilinnus...üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula... Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed..
moodustuda raud(II)ioon või raud(III)ioon: Fe-2e=Fe2+ raud(II)ioon Aatom võib loovutada ühe elektroni ka eelviimasest elektronkihist siis tekib: Fe-3e=Fe3+ raud(III)ioon Vastavalt sellele on raua oksüdatsiooniaste ühendites II ja III. füüsikalised omadused: Raud on läikiv hallikasvalge värvusega metall. Tema tihedus =7,874g/cm3. Raud on sulamistemperatuuriga 1538oC ja keemistemperatuuriga 2861oC. Tüüpolekuna on tahke 25oC juures. Raud on plastiline ning võimaldab sepistamist ja valtsimist. Raud tõmbub magneti külge. keemilised omadused: Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Tavalised rauasulamid teras ja malm hakkavad niiskes õhus kergesti roostetama. Puhas raud on korrosioonikindlam. 1. reageerimine hapnikuga Tavatingimustel reageerib raud aeglaselt õhuhapnikuga kattudes pruunika kihiga: 4Fe+3O2=2Fe2O3 raud(III)oksiid Kõrgemal temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus: 3Fe+2O2=Fe3O4 triraudtetraoksiid
külmsurvetöötlusprotsesside hulka külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna
eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). RAUD Füüsikalised omadused tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535oC hea korrosioonikindlus läikiv, hallikasvalge keskmise kõvadusega metall plastiline võimaldab sepistamist ja valtsimist hea soojus- ja elektrijuht ferromagnetiline Keemilised omadused Keskmise aktiivsusega metall Reageerib hapnikuga: tavatingimustel reag. aeglaselt, kõrgemalt temp. oksüdeerub kiiremini. Reageerib veeauruga: kõrgel temperatuuril
Keevitamisel tuleb vältida keevitusleegi väjumist sulametalli vannist, sest see võib esile kutsuda õmblusemetalli oksüdeerumise õhuhapniku toimel. Keevisõmblused peavad olema ühtlase soomusja pinnaga, keevisvalli laius ja kõrgus ühesugune kogu õmbluse pikkuse ulatuses. Üleminek põhimetallilt pealesulatatud metallile peab olema sujuv ja ilma uuristeta. Tihedamaks ja plastsemaks muudetakse pealesulatatud metalli läbisepistamisega, millele järgneb termotöötlemine. Sepistamist alustatakse temperatuurilt, kus metall on helepunane ning lõpetatakse tumepunase värvuse juures. Madalama temperatuuri juures võivad tekkida praod. Vastutavate ja paksuseinaliste toodete keevitamisel töödeldakse keevisliiteid termiliselt. Keskmise süsinikusisaldusega terased (0,22...0,6%) keevituvad halvemini ja halveneb süsinikusisalduse suurenemisega veelgi. Võivad tekkida kuum- ja külmpraod. Keevitatakse neutraalse
vabasepistamine on surve- ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spet- töötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepis- siaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised tatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstu- omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks sele jms. pressidel. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad
korrosioonikindlust ja kulumiskindlust. Sellised materjalid vivad töötada kuni 700°C temperatuurini. Paagutuse käigus moodustuv Mo2C on tugevalt seotud matriitsiga ja ei murene välja. Efektiivne on alusmetalli tugevdamine kvade kiududega. Selleks metallkiududest karkass immutatakse kergestisulava metalliga, mis heade antifriktsioonsete omadustega. Näiteks W kiud immutatakse tinapronksiga. Samuti vidakse kasutada materjali valmistamiseks pulbri ja kiudude segu kuumpressimist vi -sepistamist, ekstrudeerimist, valtsimist. Viimastel aastakümnendel kasutakse antifriksioonmaterjalina Fe- klaas segu. Kvad klaasiosakesed alusmaterjali poorides vtavad vastu koormuse, tstavad materjali kvadust ja vähendavad sööbimisohtu. Väikesed klaasiosakesed pehmete rauaosakeste vahel on survepingete all ( tänu erinevatele joonpaisumisteguritele), mistttu nad ei purune. Selline materjal, mis sisaldab 5-10 % klaasi on 30% kulumiskindlam, kui ilma klaasita Fe-C. Vedelad määrded
annaabi.ee 
