Seoseenergia (0)

Sarnased õppematerjalid

6

pptx

Eriseoseenergia ja massiarv

Eriseoseenergia/seoseenergia Tuuma seoseenergia võrdub tööga, mida tuleb teha selleks, et viia tuuma nukleonid üksteisest sellisele kaugusele, kus nad üksteist ei mõjuta. Antud tuuma nukleonidevahelise seose tugevust ning suhtelist stabiilsust väljendab paremini seoseenergia ühe nukleoni kohta. Seda füüsikalist suurust nimetatakse eriseoseenergiaks Eriseoseenergiaühe nukloenide lõhustumisel prootoniteks ja neutroniteks ERISEOSEENERGIA ühe nukleoni kohta tulev seoseenergia SEOSEENERGIA ERISEOSEENERGIA = NUKLEONIDE ARV TUUMAS Eriseoseenergia ühik on 1 MeV ehk 1,6 * 10 astmel ­ 13 j Eriseoseenergia dzaulides, E1 j = (n p + nn ) E1 j EeV 13 Eriseoseenergia väärtus Kui nukleonide arv kasvab, siis eriseoseenergia absoluutväärtus kasvab. Ent teatud piirist alates on nukleonide arv nii suur, et kõik ei saa enam olla üksteisega koos Järelikult eriseoseenergia absoluutväärtus hakkab nukleonide arvu

Füüsika

5

doc

Tuumafüüsika

· Tuumapommi ehitus Tuumapommis on radioaktiivne aine jaotatud mitmeks osaks, tavaliselt kaheks. Nende osade mass on alla kriitilise massi (kui nende mass ületaks kriitilist massi, toimuks plahvatus). Pommis tekitatakse olukord, (nt läbi muu aine lõhkemise) kus kõik radioaktiivne aine osad surutakse kokku ning siis ületab see kriitilise massi ja tekib tuumade lõhustumine ahelreaktsioonina. Selle käigus vabanev suur energia hulk põhjustab tugeva plahvatuse. · Seoseenergia ja eriseoseenergia. Massidefekt Seoseenergia on energia, mida on vaja tuuma lõhustamiseks üksikuteks nukleonideks ehk prootoniteks ja neutroniteks. Eriseoseenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta, seda saab leida seoseenergia jagamisel nukleonide arvuga. Tuuma seisumass on väiksem kui nukleonide seisumasside summa. Massidefekt on nukleonide seisumasside summast lahutatud tuuma seisumass. Z*Mp+N*Mn>Mt (Z-prootonite arv, Mp- prootoni mass, N-neutronite arv, Mn-neutroni mass, Mt-tuuma mass)

Füüsika

2

doc

Tuumafüüsika

kolmandat stabiilsuse tingimust. Tuumast eraldub vastava energiaga footon. Tähiseks gamma. Tuumas muutub: sinna läheb kergema tasemega prooton. Võrrand: E-hf Aatomituum ­ kerataoline keha Nukleoid ­ prootonid ja neutronid Laenguarv ­ prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks ehk laenguarvuks Massiarv ­ prootonite ja neutronite koguarvu nim A=Z+N tuuma massiarvuks MASSIDEFEKT: Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamisel koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse kohaselt vabaneb sama suur energiahulk tuuma moodustamisel vabadest nukleonidest. Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast. Mt

Füüsika

4

docx

Mikromaailma füüsika

aatomituumade vastastikusel toimel. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on tuuma siseenergia, seda stabiilsem see on. ∆E = ∆M·c2 (ühik eV). Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta. Eriseoseenergia näitab kui suur energia tuleb kulutada ühe nukleoni kohta, et lõhkuda tuum prootoniteks ja neutroniteks. Oleneb massiarvust nõnda, et eriseoseenergia leidmiseks tuleb seoseenergia jagada kõikide nukleonide arvuga (ehk ∆E/A). Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe, ∆M = Z·mp + N·mn – Mt (Z-prootonit arv, N-neutronide arv, mp-prootoni seisumass, mn-neutroni seisumass, Mt-tuuma seisumass). Selgita uraani lõhustumise näitel ahelreaktsiooni kulgemist: kui tuum haarab neutroni, siis ta ergastub ja hakkab deformeeruma. Tuum venib seni, kuni tõukejõud saavad suuremaks tõmbejõududest

Mikromaailm

2

doc

Tuumafüüsika

Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn ­ M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp ­ prootoni mass, N ­neutronite arv, mn ­ neutroni mass ja M ­tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lohkuda uksikuteks nukleonideks ( s E ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat moodetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,6× 10-19 J

Füüsika

2

docx

Tuumafüüsika kokkuvõte

Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm

Füüsika

4

sxw

Keemia konspekt

korral, ei ole meil sellega igapäevaelus kokkupuudet. MASSIDEFEKT (M) on tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa ja tuuma massi vahe: M = Zmp + Nmn ­ Mt, kus Mt ­ tuuma seisumass mp ­ prootoni seisumass mn ­ neutroni seisumass Z ­ laenguarv N ­ neutronite arv. Tuuma moodustamisel esinev massidefekt on tingitud nukleonidest koosneva süsteemi energia vähenemisest tuuma seoseenergia võrra, E = Es = mc2. Just nii toimib Päike ­ igas sekundi "põleb" 5 miljonit tonni vesinikku heeliumiks ja "puudu jääv mass" kiiratakse kiirgusena välja ­ sellest saame osa ka meie.Samal põhimõttel toimub vesinikupommi plahvatus ­ vesinikust tekivad raskemad elemendid ja energia, mis moodustub väheneva massi arvelt, kiiratakse välja. Uraani lõhustumisel (235U) baariumiks (142B) ja krüptooniks (92Kr) 236U 92Kr + 141Ba + 3 n

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

doc

Radioaktiivsus ja kiirgus

34. Mida nimetatakse seoseenergiaks? Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis tuleb anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. MÕNED ÜLESANDED: 1. Kirjuta reaktsiooni võrrandisse puuduvad liikmed. ?+11H 11 22 Na +24 He 25 2. Millise informatsiooni oskad välja lugeda sümbolitest 55 Mn ? 3. Leia berülliumi 48 Be seoseenergia ja eriseoseenergia megaelektronvoltides. Prootoni seisumass 1,0072765u, elektroni seisumass 0,00055u ja neutroni seisumass 1,0086649u , berülliumi mass 8,00531

Füüsika

Kommentaarid (0)