Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Kuidas teha kindlaks? Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. (Jumal, sõltumatu isik) Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised). Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Religiooni komponendid: Rituaal (sümboliline käitumine) Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus  Jumala poolt meile antud
edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis
(nt rõõm, nauding, elu) Instrumentaalne väärtus  ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja) Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid Mittehedonistid: monistid ja pluralistid Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas  seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad"
3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus  hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid  usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi,
teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine. Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks. Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima. Pierre Gassendi (1592-1655) Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt. Ei mõistnud Descartesi eksistentsialistlikku küsimust kuna tema arvates oli loogiline, et kõik mis liigub, eksisteerib. Vaimsete operatsioonide selgitamine ajutegevuse funktsioneerimise kaudu – pole mingit
eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid  nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid  nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid  on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid  nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S
Näiteks nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon  nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad:
annaabi.ee 
