Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta oli nii konsul, tähtsamate provintside asevalitseja, senati liige, väepealik jne. Ta kandis nime imperaator (tõlkes: käskija). Kuigi senat ei olnud enam nii oluline, oli siiski neil mingi teatav võim ning senaatoriseisus oli endiselt auväärne, paljud tähtsamad võimukandjad olid senaatorite hulgast ning seetõttu ei tahtnud ka keisrid minna vastuollu senaatoritega. 10. Rooma oli õigusriik ning nii riigikorraldus kui ka kõik muu oli seadusega määratletud. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik, paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines praktilistel kogemustel. Roomlased panid aluse õigusteadusele. 11
Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser. poliitiline mõju ka senatil ja magistraatidel. Keisrid üritasid senaatoritega hästi läbi saada, sest senaatorid võisid keisreid takistada ning võimult kõrvaldada. Rooma õigus: kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. kõirgeim kohtumõistja keiser ja seadused põhinesid tema määrustel. tuli lähtuda rahva kasust, mitte isiklikest huvidest. rooma õigused kujunesid 12 tahvli seadustest ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest (praktilised kogemsued, kreeka seaduste eeskuju. roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj
Aastal kutsus senat Caesari prokonsuli kohalt enneaegu tagasi ning andis sisuliselt käsu alluda pompeiuslastele. Vastuseks suundus Caesar sama aasta jaanuaris oma leegionidega Rooma peale, mille vägesid kamandas Pompeius. Caesari lahinguis kogenud väed tõrjusid Pompeiuse armee kõikjalt välja ja kõigest kahe kuuga oli Põhja-Itaalia Caesari käes. Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks. Sellest päevast oli ta faktiliselt piiramatu võimuga ainuvalitseja. Seejärel, 9.augustil 48 eKr toimus kuulus Pharsalose lahing. Pompeiusel 50 000 meest, Caesaril 2 korda vähem. Alguses suutsid Pompeiuse ratsaväed vastase taganema sundida, kuid sattusid jälitamisega hoogu, nii et Caesari leegionid ründasid neid ootamatult
· Umbes 80.a pKr valmis Colosseum kõige suurem amfiteater · Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks · Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud · Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline · Ta oli ehitatud segastiilis: Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia · Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal
senat ja magistraadid olid senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endiselt auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele poliitilise karjääri võimaluse. Nii provintside asevalitsejad kui muud tähtsamad võimukandjad olid määratud senaatorite hulgast. Seetõttu võis vastuolu senatiga tuua keisrile märkimisväärset tüli ja takistada tema tegevust. Enamik keisreid püüdis senaatoritega hästi läbi saada ning varases keisririigis oli senatil valitseja nõuandjana üsnagi oluline osa. Augustuse valitsusaeg (30 eKr 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid järk-järgult ellu viia ning hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma
· Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused · Umbes 80.a pKr valmis Colosseum kõige suurem amfiteater · Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks · Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud · Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline · Ta oli ehitatud segastiilis: Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga
Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused. Prin ceps- 1. riigi kodanik. imperaator- käskija. caesar- caesari lapsenatud poeg. Pater pariae- isamaaisa . pontifex maximus- ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit. Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida. Keisririik Lk -173/74 Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana) lõpetada !
annaabi.ee 
